Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kääbusplaneedid: Haumea (0)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Kääbusplaneedid-Haumea #1 Kääbusplaneedid-Haumea #2 Kääbusplaneedid-Haumea #3 Kääbusplaneedid-Haumea #4 Kääbusplaneedid-Haumea #5 Kääbusplaneedid-Haumea #6 Kääbusplaneedid-Haumea #7 Kääbusplaneedid-Haumea #8 Kääbusplaneedid-Haumea #9 Kääbusplaneedid-Haumea #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor memopadpaper Õppematerjali autor
POWERPOINTI esitlus!
Tutvustus Haumeast, abiks referaadi kirjutamisel nt.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Kääbusplaneedid Päikesesüsteemis

aastal 2003. aasta fotode analüüsil. Ta on munakujuline taevakeha, mille mõõtmed on Plutoga võrreldavad. Selle piklik kuju võib tulla kiirest pöörlemisest, mille põhjustas miljardite aastate tagune kokkupõrge mõne teise objektiga. Haumea tiirleb ümber Päikese natuke kaugemal Neptuunist. Tema pöörlemisperiood kestab 283,28 aastat. Tal on ka kaks kaaslast ­ Hi'iaka ja Namaka. Kääbusplaneet on tiheduselt nagu kivi. Päikesevalguse peegeldusest tundub Haumea pinnas olevat jääst. Oma nime sai ta havai maa- ja viljakusjumalanna Haumea järgi.

Astronoomia
thumbnail
12
doc

Universum

ekvivalentsed: pole võimalik teha kindlaks, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Kvantteooria on küll andnud olulise panuse varajase, väga tiheda ja kuuma universumi kirjeldamisse, mille puhul tuleb tegeleda elementaarosakestega. Arvatavasti saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgsteks. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. PLANEEDID Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist ning vähemal määral teistest elementidest.

Füüsika
thumbnail
9
doc

Planeet Pluuto

pakkuva teemaga, millest võiks ka edaspidi rohkem kirjutada ja juttu teha.Olen päris kindel,et mind ja minu klassikaaslasi ei jätaks enam külmaks ükski artikkel antud teemal. Soovitan teistelgi kirjutada just Pluutost kuna seda teemat on just käsitledaja kindlasti ka palju targemaks saada. Kasutatud kirjandus 1. ,,Planeedid" ( kirjastus ,,Varrak" 2000) lk. 19,36, 113, 217 2. ,,Põhjanael" (Tallinn kirjastus ,,Valgus" 2001) lk. 94 3. ,,Kosmos , tähed, planeedid ja kosmoselaevad" (kirjastus ,,Varrak" 1997) lk.31,44,15 4. ,,Kooliastronoomia põhivara" (Tallinn kirjastus ,,Koolibri" 2000) lk.19 5. Ajakiri ,,Tehnikamaailm" (teine number 2006) lk.60-62 6. ,, 3. Eneke" ( Tallinn kirjastus ,,Valgus" 1984) lk. 184-189 7. ,,Eesti Entsüklopeedia"( Tallinn ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 1994) lk.362 8. ,,Füüsika"( Tallinn kirjastus ,,Koolibri" 2000) lk. 94,113,125 9. http://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/main/index.html 10. http://www.epl

Füüsika
thumbnail
3
doc

Lühikokkuvõte Päikesesüsteemist ja planeetidest

Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Planeetide teke Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning

Füüsika
thumbnail
10
docx

Referaat - planeedid

...........................................................................................................05 Planeetide teke...........................................................................................................06 Planeetide Jaotus.......................................................................................................07 Nimetamine................................................................................................................08 Päikesesüsteemi planeedid........................................................................................09 Päikesesüsteemivälised planeedid.............................................................................10 Lõppsõna....................................................................................................................11 Alustekst Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Astronoomia
thumbnail
11
doc

Pluuto referaat

Kool Pluuto Referaat füüsikas Juhendaja: Koostaja: Klass: Tallinn aasta Sisukord Tiitelleht............................................................................................................................................1 Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 Teema Pluuto.................................... .......................................................................................... 4-8 Pildid............................................................................................................................................... 9 Kokkuvõte...............

Füüsika
thumbnail
4
doc

Planeedi definitsioon

...................................................2 Planeetide teke............................................................................................................................ 2 Jaotus...........................................................................................................................................2 Nimetamine.................................................................................................................................2 Päikesesüsteemi planeedid..........................................................................................................2 Merkuur...................................................................................................................................3 Veenus.....................................................................................................................................3 Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina")..............................................3

Füüsika
thumbnail
10
doc

Pluuto

Tallinna Nõmme gümnaasium Pluuto Referaat füüsikas Õpilase nimi:Signe Kadak Klass: 9b Juhendaja: Mari Põld Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Pluuto 4 3. Pluuto avasamise lugu 4 4. Pluuto füüsikalised omadused 5 5. Pluuto ja tema atmosfäär 6 6. Pluuto kaaslased 6 7. Charon 7 8. Pluuto ning Triton ­ Neptuuni kaaslane 7 9. Kas kaugemal, kui Pluuto on veel planeete? 7 10. Küsimused, millel pole vastust 8 11. Planeet Maa ­ meie kodu 8 12. Kokkuvõte 9 13. Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Mis on Pluuto ja kes on tema kaaslased? Kus ta on, milline ta on? Pluuto on kaugeim planeet Päikesest ja väiksem kõigist päikesesü

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun