· Legend leppemärkide seletus, mis on tavaliselt kaardi nurgas · Absoluutne kõrgus objekti kõrgus mõõdetuna merepinnast · Suhteline kõrgus objekti kõrgu mingi teise objekti suhtes · Samakõrgusjooned e horisontaalid jooned kaardil, mis ühendavad kõiki samal kõrgusel asetsevaid punkte. · Mõõtkava- näitab mitu korda on tegelike kaugusi kaardil vähendatud Nt: 1cm 1km · Mõõtkava esitamiseks kaardil on mitmeid võimalusi: joonmõõtkava esitab vahemaid piltlikult arvmõõtkava- esitatakse suhtena, mis näitab kui palju kaardil mõõdetud ühikule vastab samu ühikuid looduses . Nt: 1:21 500 000 1:400 000 · Võrdlusmõõtkava- arvmõõtkava lihtsustatud esitus nt: 1 cm 215 km 1 cm 4km · Orienteerimine kaardi objektide ja looduslike objektide samasse suunda paigutamine
kaitseväekaarte, millele on kantud sõjategevuse planeerimiseks ja juhtimiseks vajalik informatsioon. Iga kaitseväekaardi nurgal on ära toodud kaardilehe asukoha viitenumber ja rahvusvahelise (NATO) standardi seerianumber. Samuti on igal kaardilehel nimi, mis on omistatud tavaliselt kaardilehel paikneva suurima asula nimetuse järgi. Lisaks eeltoodutele on igal kaitseväekaardil veel magnetilise- ja kaardivõrgustiku suunaparanduse joonis koos väärtustega. Kaardi mõõtkava näitab kaardi vähenduse suurusjärku võrreldes tegelikkusega. See on kantud kaardi servale joonmõõtkavana või arvmõõtkavana. Arvmõõtkavaga näidatakse, mitu sentimeetrit maastikul vastab ühele sentimeetrile kaardil. Kui praktiliselt kustutada mõõtkava numbri lõpust kaks viimast nulli, jääb järele arv, mis näitab, mitu meetrit maastikul on üks sentimeeter kaardil. Kaitsejõududes kasutatakse järgneva mõõtkavaga kaarte: 1:20 000 1 cm = 200 m (maastikul liikumiseks)
kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. Mõõtkavade näited (joonis nr1) Click to edit Master text styles Second level Third level
Situatsioon saadakse kaardile aerofotodelt, halduspiirid saadakse vastavatest dokumentidest, reljeef olemasolevatest topograafilistest kaartidest. Digitaalselt on horisontaalid olemas, trükitud kaardil ei pea olema. 15. Joonte orienteerimine. Maamõõtmisel on vaja maastikul tähistatud jooni orienteerida , ka plaani või kaardi jooni. Orienteerimise lähtesuunadeks ja nende tulemusteks võivad olla: Geograafiline meridiaan (N)=tõeline e.geograafiline asimuut (A), Magnetiline meridiaan (Nm)=magneetiline asimuut (Am), Tsooni telgmeridiaan ja sellega paraleelne suund (X-telg) (N´)=direktsioonnurk (a)alfa Maastikujoone tõeliseks asimuudiks nimetatakse nurka seda punkti läbiva meridiaani puutuja põhjasuuna ja maastikujoone horisontaalprojektsiooni suuna vahel, mõõdetuna meridiaanist päripäeva, jäädes vahemikku 0-360° Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuuti nimetatakse magnetiliseks asimuudiks.
koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga. Mis on geotsentrilised koordinaadid? Koordinaatide alguspunkt on Maaraskuskeskmes. Keskpunktiks on Maa keskpunkt. Mida tähendavad absoluutsed ja relatiivsed kõrgused? Absoluutne kõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest. Relatiivne kõrgus on ühe koha kõrgus teise koha suhtes. Mis on mõõtkava? Mõõtkava näitab seda, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. Mis on arvmõõtkava? Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel.
· Kujuneb välja otsustusvõime . Topograafiline kaart (edaspidi kaart) on Mõõtkavas ehk õiges vähendusvahekorras seal on kujutatud ka pinnvormid. Plaan on väikeste maa-alade (laagriväljak, linn, alev, taluõu) täpne, suuremõõduline joonis. Kaardi ja plaani vahe seisnebki selles, et kaardile on kantud geomeetriliste koordinaatide võrk, plaanil see aga puudub. Seega võib plaan ka silmamõõdu järgi visandatud olla. Arvudes märgitud kaardi mastaap on arvmõõt ehk mõõtkava. Näiteks 1:100000, mis tähendab, et 1km on vähendatud 100000 korda ehk 1cm kaardil on 1km looduses. Joonmõõtkava, samuti kui arvmõõtkava leidub igal kaardil ja kujutab kaugusi graafiliselt, võimaldades neid määrata matemaatiliste arvutustega, kas sirkli või lihtsalt pabeririba abil. Kaart koosneb kaardivõrgust, maastiku põhijoonisest (kontuur), pinnakujutistest ja kaardi kirjast.
Geograafia 1. Kaardiõpetus Geograafilised kaardid Geograafiline kaart on... • vähendatud • tasapinnaline • pealtvaates • arvestatud maakera kumerustega • objekte kujutatakse leppemärkkide ja värvide abil Geograafiised kaardid: • Üldgeograafiline kaart- leppemärkide ja värvidega kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood jt) • Topograafiline kaart- täpne üldgeograafiline kaart • Temaatilised kaardid- kujutavad kindlat teemat (nt riigid, aasta sademed jne) • Erikaardid- kitsad erialased kaardid (nt linna kanalisatsiooni kaart, orienteerumis kaart) Mõõtkava... ...näitab, mitu korda on kaardil tegelikke suurusi vähendatud. • Võrdlusmõõtkava: 1cm-10km • Arvmõõtkava: 1:1000000 (võtan 5 nulli ära, saan kilomeetrid, võtan 2 nulli ära, saan meetrid) • Joonmõõtkava 10_0_10_20_30_40
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide
Kõik kommentaarid