Flambeerimine (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Õuna, apelsini ja ananassi ettevalmistamine teenindamiseks, banaani flambeerimine

Õuna, apelsini ja ananassi ettevalmistamine teenindamiseks, banaani flambeerimine Apelsini ja õuna serveerimine 1) Lõigata üks ots terava noaga maha 2) Seejärel tuleb maha lõigatud lõikeserva poolt ots kahvli otsa torgata 3) Ja seejärel tuleb torgata maha lõigatud ots teisele poole nii, et koore pooles on vastakuti. 4) Tuleb teha ringiratast sisselõige nii et apelsini/õuna tippu koore sisse ei lõika ja nii kuni viljalihani välja. 5) Koore maha lõikamist tuleb alustada maha lõigatud otsast kahvli poole.

Toitlustusettevõtte töö planeerimise ja korralduse...

2

odt

Flambeerimine

Kirjeldus: Rooga Alkoholi kastma, alkoholiga piserdama ja seejärel läitma. Eesmärgiks on anda roale alkoholi maitse ilma alkoholi endata, mis kuumutamisel aurub. Kõige efektsem on flambeerida rooga külaliste nähes. Flambeerimisega peab olema väga ettevaatlik, soovitav on seda teha spetsiaalsel serveerimislaual söögilauast veidi eemal. Mitte mingil juhul ära liiguta taldrikut flambeerimise ajal! Soovitav on läheduses hoida ka suuremat sorti metallkaant - juhuks, kui flambeerimine kontrolli alt väljub. Flambeerimiseks peab Alkohol olema vähemalt 40% (mahuprotsent). Mida kangem alkohol, seda kauem leegid kestavad. Sobivad erinevad Brändid (sh maitsestatud), Konjak, tume Rumm, Viski, Grand Marnier, Cointreau, Triple Sec. Flambeerimine: Esmalt kuumuta alkohol piisavalt soojaks (st, kuni eralduvad aurud). Liigsel kuumutamisel alkohol aurustub ja flambeerimine ebaõnnestub. Kuumutamiseks vala nõutud alkoholikogus väikesesse potti. Tõsta pott nõrgale tulele (NB

Kokandus

2

docx

Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamisel

Kimp seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite. 2. Blanseerima - Toiduaineid kiiresti aurutama või keetma. 3. en cocotte (pr k) ­ toiduvalmistamismeetod, mil roog valmib tihedalt kaanega kaetud kõrgete servadega hautamisnõus. 4. frittima ­ rohkes õlis või muus rasvaines toiduaineid küpsetama. 5. flambeerimine ­ meetod, mil toidu valmistamisel lisatakse toidule kanget alkoholi, mis süüdatakse ettevaatlikult põlema, nii et alkohol põleb ära, jättes roale karamelliseerunud maitsenüansi. Mõned toidud flambeeritakse serveerimisel. Järgida tuleb ohutusnõudeid. 6. Barbeque - Toidu, enamasti liha aeglane küpsetamine madalal temperatuuril selleks ettenähtud ahjus. Tänu ahjus paiknevale veevannile valmib toit niiskes ja

Toiduvalmistamine

24

pptx

Toiduainete kuumtöötlusviisid

vedelikus pehmeks ABIVIISID • Blanšeerimine on toiduaine mõneminutiline keetmine vees või veeaurus. Blanšeerimise eesmärk on toiduainele iseloomuliku erksa värvuse ja värske maitse säilitamine. • Kupatamine on toiduaine lühiajaline keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. • Lühiajaline kuumutamine rasvas on tükeldatud maitseviljade (sibul, porru, porgand) kuumtöötlemine, nt enne supile lisamist. • Flambeerimine ehk leegitamine on toidu maitse süvendamine põleva alkoholiga: toit valatakse üle kange alkoholiga ja süüdatakse enne serveerimist põlema. TOIDU VALMISTAMINE MIKROLAINEAHJUS • Mikrolaineahjul on väga erinevaid funktsioone, enamasti kasutatakse seda toitude soojendamiseks ja toiduainete sulatamiseks, vähem toidu valmistamiseks. • Mikrolaineahjus küpsetamine meenutab lõpptulemuse poolest kõige rohkem keetmist, uuemates mikrolaineahjudes on võimalik toitu ka pruunistada.

Toit ja toitumine

10

doc

Köögis kasutatavad praadimisvahendid(pannid)

TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 021MT Köögis kasutatavad praadimisvahendid Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Helen Kant Köögis kasutatavad praadimisvahendid Tallinn 2010 2 Helen Kant Köögis kasutatavad praadimisvahendid SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................4 TÖÖPLAAN........................................................................................................................................................5 ERINEVAD PANNID..................................................................................................................................

Seadmete õpetus

12

ppt

Profipannid

Profipannid Sandra Taniel 21.01.2010 Tööplaan (kasutus, ehitus) Pann on köögiriist, mida kasutatakse toiduainete kuumtöötlemiseks- praadimiseks. Tavaline pann kujutab enesest madala servaga ümmargust metallanumat, mille külge on käepidemena kinnitatud vars, kuid pann võib olla ka varreta. Varreta panni tõstmiseks kasutatakse eemaldavat vart ehk panninäpitsat. Milliseid panne valmistatakse? Valmistatakse palju erinevaid panne: Praepannid Bliinipannid (pannil on 4- kordne profiteflon sisekate, see sobib ka munapanniks) Flambeerimispannid Ahjupannid Wok- pannid (terasest käepidemega) Crepespann (pannkoogipann, millel on 4- kordne profiteflon sisekate) Hea ja halb töövahend Alumiiniumist teflonpann on küll hea töövahend, kuna sellega valmistatud toit on tervislik, kuid see pole sageli nii maitsev, kui tavalisel pannil tehtu. Profi teflonpannid on väga head töövahendid, kuna pannil

Kokandus

16

pptx

Verivorst

Teeme ise jõuluvorste! http://altrapoint.com/2011/09/frank-implications-consuming-sausages/ Heli Jürimäe Kaari Kressel Maarika Lõhmussaar  Ajalugu Verivorstide tegemise tava tuli Eestisse mõisatest. Juba esimeses eestikeelses rootsi keelest tõlgitud kokaraamatus (1781) on olemas verivorstide retsept, seda küll rukkijahuga. Verivorsti valmistamise eeskuju jõudis eestlasteni 19. sajandi alguses rootslaste ja lätlaste vahendusel. Tollaste ajaloolaste arvamuse kohaselt jõudis verivorst kui toit Eesti kaudu edasi ka Venemaale. http://www.arthistorynews.com/categories/Research  Ajalugu 1930.aastateks olid verivorstid levinud üle Eesti, kõige rohkem tehti neid siiski Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. http//www.osta.ee Tinglikult võib verivorstide ja valgete tanguvorstide piiri tõmmata Eesti- ja

Kokandus

Kommentaarid (0)