Äriühingute ümberkujundamine (0)

Sarnased õppematerjalid

100

doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks oli luua majandusele tugeva seadusandliku baasi, kehtestades kõigile Euroopa kaanonitele vastava normistiku, mille puudumise läbi on Eesti üldine maine ilmselt oluliselt kannatanud. Seaduse ideoloogiaks on Euroopa (sealhulgas Ida-Euroopa reformimaade) üldine ideoloogia - ühtsed mängureeglid ning erinevate majandustegevuse vormide selge eristamine üksteisest.

Õigus alused

23

docx

Äriõigus

Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi igal Eesti kodanikul on õigus tegelda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Ühesõnaga, samad õigused on välisriikide kodanikel, kes tegutsevad Eestis. Äriõiguse on suhete kogum, mis moodustub ettevõtluse käigus. Äriõiguse esemesse kuuluvad: 1. kaupade tootmise kutseline tegevus või teenuste osutamiine eesmärgil teenida kasumit 2. oganisatsioonilis-majanduslik majandustegevus äriühingute loomiseks, juhtimiseks, reorganiseerimiseks ja lõpetamiseks 3. ettevõtluse majandusõiguslik reguleerimine 4. riiklik järelevalve subjektide üle, kes tegelevad äriga. ( A. Kiris, 2012, 194-195) 4  Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest? Meie mõtetes, äriõigus peavad teadma need inimesed, kes tahavad alustada või juba tegelevad äriga. Võivad tekkida

Õigus

5

doc

Äriõigus

majanduslikult ühinemist ja ühinemislepingut, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele. *Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne realiseerimise netokäive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis. 3. Miks tuleb läbi viia likvideerimismenetlus (mis on likvideerimismenetluse eesmärgiks) ning millised toimingud tuleb likvideerimise käigus läbi viia?

Kategoriseerimata

39

ppt

Äriseadustik

Tegevussuundade muutmine sõltub vaid ettevõtja suvast; FIE negatiivsed küljed Kapital piirdub ühe omaniku varaga ja laenuga, mistõttu probleemiks on kapitali suurendamine; Ettevõtja eluiga sõltub selle omanikust ja pikaajalisi äritehinguid temaga ei sõlmita; Omanik kannab piiramatut vastutust- vastutades oma kohustuste eest kogu oma varaga, Ettvõtjal on suur koormus ­ mis on seotud äritegevuse kõigi juhtimisfunktsioonide täitmisega. Täisühing (TÜ) Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste teest solidaarselt kogu oma varaga. TÜ plussiks on lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine, aruandlus ja nõrgem finantskontroll, miinuseks aga osanike isiklik vastutus. Usaldusühing (UÜ) Usaldusühing on äriühing, mille kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma

Õigus

12

docx

Äriõiguse eksami kordamisküsimused

Registritoiming sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud. Registritoimingus on ka kõik muud ettevõtja kohta käivad dokumendid. Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Kanded avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Täisühing ja usaldusühing.  Täisühing on selline äriühingu liik, mida eristab teistest tema osanike piiramatu vastutus. See on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Kui osanik tasub oma sissemakse, läheb see üle täisühingu omandisse ja seetõttu osanik enam selle sissemaksega ei vastuta, seda saab teha ainult ühing, kui sissemakse omanik. Osanik vastutab täisühingu kohustttuste eest oma varaga ­ see on täisühingu oluline tunnus.

Äriõigus

8

docx

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega

1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi.

Õigus

58

docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

majandusküksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseaduslik (ÄS, RT I, 2005, 63, 481; 2009, 30, 178). Äriseadustiku üheks põhieesmärgiks on vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis.Selle eesmärgi saavutamisks kehtestab seadus tugeva finantsmajandusliku kontrolli piiratud vastutusega äriühingute (osaühingute ja aktsiaseltside) tegevuse üle. Seaduses on selgelt piiritletud ka äriühingute juhtimisstruktuuride omavaheline pädevus ja kehtestatud juhtorganite liikmete vastutus oma tegude eest. 4 Seadus aitab kaasa majanduskuritegevuse vähendamisele ja teiselt poolt annab tegutsevatele firmadele selged reeglid ja õiguslikud garantiid, kaitstes neid ühtlasi äripartnerite võimaliku seadusvastate tegevuse eest.

Äriõigus

28

docx

ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II

asutatavatele ühingutele (omandavatele ühingutele) ja jagunev ühing ise lõppeb  Eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima Jagunemine toimub etapiti nagu ühinemise puhulgi. Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3. Äriühingute ümberkujundamine. Ühingu ümberkujundamine toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma et ühing tuleks likvideerida ja asutada uus ühing ning seniste osanike ja aktsionäride osalus säilib. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul peale tulundusühistute. Ümberkujundamise nagu ühinemise ja jagunemisegi puhul saab eristada järgmisi etappe:  Ümberkujundamisaruande koostamine  Ümberkujundamisotsuse tegemine  Võlausaldajatele teatamine

Äriõigus

Kommentaarid (0)