Ajaloo õpimapp (0)

MOLOTOVI-RIBBENTROPIPAKT (MRP)

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude SotsialistlikeVabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt olimittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasidMoskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enimtähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajanelisaprotokoll, millega Euroopa jagati huvipiirkondadeks.

Ettevalmistused lepingusõlmimiseks

1939.aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna pooltSaksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikusemittekallaletungileping koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samalajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liiduvahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal, mis katkestatinõukogude poolt 21.august.1939.
20.augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliseltnõus lepingu põhiosaga. Suursaadik von Schulenberg palus V.Molotovilt vastuvõttu ning ta võeti vastu 21. Augustil.1939. Pealeseda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna Stalin oliselle kuupäevaga nõus.

Nõukogude Liidu eesmärgid lepingu sõlmimisel

Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri JossifStalini algatusel , kelle eesmärk olilääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatudEuroopatnatsionaalsotsialismistvabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks talvõimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa.
Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikite tsoon Saksamaaja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalikrünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerabNõukogude liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas jakaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal.
Ehkki leping sõlmiti Stalini algatusel, ei kavatsenud Stalinlepinguga võetud mittekallaletungi kohustusi Saksamaa ees täita,mida näitab ka tema põhimõtteline seisukoht. Stalin ütles: "Sõdavõib peapeale pöörata igasugused lepped."

Lepingu tagajärjed

Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajaseslisaprotokollis kokkulepitule algas 1. septembril 1939 Teinemaailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii einimetatud. Läänemaailm nimetas seda Saksamaa–Poola sõjaks.
Samalpäeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat kaNõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuksvalmis[8]. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembrilnagu vastavalt lepingule pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõjavallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis , mis oligi Moskvapoliitika eesmärk. 3. septembril 1939 kuulutavad Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kuid millegipärast ei tee sedaNõukogude Liidu suhtes peale selle rünnakut Poolale 17. septembril1939. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel vastavalt paktile.

Lepingu tekst

NSVL Valitsus ja Saksa Valitsus, juhindudes soovist tugevdada rahu