Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ja milleks on biosensor?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #1 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #2 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #3 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #4 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #5 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #6 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #7 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #8 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #9 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #10 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #11 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #12 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #13 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #14 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #15 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #16 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #17 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #18 Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-08-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 154 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadike Õppematerjali autor
rakendusbioloogia mõiste, Mikroobide, seente ja viiruste kasutamine biotehnoloogias. Viirusvektori kasutamise skeem, molekulaarmeditsiin, vähkkasvajate tekke mehhanismid, kloonimine, rakkude programmeeritud suremine, biosensor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
rtf

Rakendusbioloogia

KT nr2 (Rakendusboiloogia) 1)Biotehnoloogia mõiste (Seened ja bakterid) Rakendusbioloogiaon bioloogia haru mis tegeleb bioloogia seaduspärasuste ja teadmiste rakendamisega praktikas Rakendus alad: *meditsiin *veterinaaria *põllumajandus *aiandus *metsamajandus *biotehnoloogia *geenitehnologia *tõu ja sordiaretus Rakendus bioloogiat toetavad: *biokeemia *biofüüsika *biogeograafia *jt Ka looduskaitses on vajalik tunda elusloodust. Biokeemia uurib organismide keemilist koostist ainevahetusprotsesse,biokeemilisi reaktsioone. Meditsiin ja veterinaaria ei saaksläbi ilma biokeemiata.

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Geenivaramu

Viljastunud munarakke kasvatatakse inkubaatoris maksimaalselt 5 päeva. Seejärel valitakse emakasse siirdamiseks 1-2 embrüot Kehavälise viljastamise tulemuslikkust mõjutab mitu tegurit: · siiratud embrüote kvaliteet · viljatust põhjustavad faktorid · naise vanus ja kaasnevad haigused. Lisaks kliiniku tehniline varustus, ravimid ja spetsialistide kogemused. Bioonika Mis on bioonika? Bioonika on tuletis mõistetest BIOloogia ja tehNIKA ning tähendab "õppimist looduselt tehnoloogia jaoks" Mida uurib bioonika? Bioonikateadus uurib, kuidas saaks seadmeid ja masinaid konstrueerides ja materjale arendades rakendada loodusest pärit põhimõtteid Kuidas loodus tehnikaga sobib? Loodusel on olnud sadu miljoneid aastaid aega, et arendada välja otstarbekaid lahendusi. Loodusel on õnnestunud suurepäraselt toime tulla kõige erinevamate nõuetega. Tehnikal on selles osas veel palju arenguruumi.

Bioloogia
thumbnail
13
docx

Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I

DNA sünteesi käigus, mille läbi viivaks ensüümiks on DNA polümeraas. DNA paljundamiseks kasutab see PCR- meetodit. Reaktsiooni keskkonnaks on veetilga sarnane emulsioon(õlitilk), kus igas üksikus tilgas paljundatakse DNA lõiku. Iga nukleotiidi lisandumisel uude ahelasse vabaneb prüofosfaat. Pürosfaat on substraadiks erinevate reaktsioonide toimumiseks, mille tulemusel vabaneb valguskiirus, mis registreeritakse ja tänu millele saab järjestada terve ahela. Illumina Solexa tehnoloogia puhul algab töö genoomse DNA fragmeteerimisega ultraheli vahendusel, mille tulemusel saadakse suhteliselt ühtlase pikkusega DNA segu. Seejärel liidetakse nende DNA lõikude otstesse adapteroligonukleotiidid ja puhastatakse. Nüüd järgneb DNA amplifitseerimine, mis Illumina platvormi puhul toimub tahkele kandjale seotult. Selleks kasutatakse nn. Flow-Cell-i, kus paiknevad adapteritega komplementaarsed oligonukleotiidid, millele liidetakse DNA fragmendid

Geenitehnoloogia
thumbnail
21
docx

Biotehnoloogia õpimapp

Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest

Biotehnoloogia
thumbnail
6
docx

Rakendusbioloogia 3. kursuse mõisted

Kloonimine ­ DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Kloon ­ isendi, raku või DNA-fragmendi kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Meristeem ­ algkude, mis asub taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeempaljundus ­ üks taimede kloonimise meetod, kus kasutatakse ühe taime meristeemrakke, et saada suur arv vegetatiivseid järglaseid. Totipotentne ­ rakk on arenguliselt täisvõimeline. Hübridoomitehnoloogia ­ tehnoloogia, mis põhineb B-lümfotsüütide ühendamisel kasvajarakkudega, et luua hübridoome. Hübridoom ­ B-lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis toodab monokloonseid antikehi. Antikehad ­ B-lümfotsüütide poolt toodetud valgud, millel on omadus ,,ära tunda" ja seonduda antigeenidega. Superovulatsioon ­ hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalsetel tingimustel ovuleerivad 1-2 munarakku korraga.

Bioloogia
thumbnail
1
docx

Fundamentaalteadused

Fundamentaalteadused- põhiteadused, mis uurivad objektide ja nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi Rakendusteadus­ otsivad avastatud loodusteadusetele kasutusvõimalusi Rakendusbioloogia- bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimine ning teostamine' Üldbioloogilised teadused:geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia Eribioloogilised teadused:botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia Bioloogia seos teiste teadustega:1)teoreetline seos- nähtuste seletamine;psühholoogia, pedagoogika, 2)rakenduslik seos- meditsiin, veterinaaria, toiduainete töötlus

Bioloogia
thumbnail
7
doc

Pärilikkus ja muutlikus

Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntee

Bioloogia
thumbnail
7
doc

Konspekt pärilikkus, muutlikkus, viirused

Liis Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseerumine. Seda valikut j

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

san123 profiilipilt
san123: Väga suureks kasuks!
20:35 11-06-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun