Kas I maailmasõda oleks olnud ärahoitav? (0)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

I maailmasõja põhjused

I maailmasõja põhjused referaat  Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria)

Ajalugu

6

doc

Maailm 20. sajandi algul

Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. – Imperialism on suurrahvaste püüd domineerida väikeriikide üle. Suurriigid põhjendasid oma poliitikat sellega, et tahavad hoolitseda vähe arenenud riikide eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud. Suuremad koloniaalimpeeriumid: Inglismaa (Egiptus, Briti India, Briti Ida-Aafrika, Sudaan, Nigeeria), Prantsusmaa (Maroko, Alzeeria, Prantsuse Lääne Aafrika, Madagaskar), Saksamaa (Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika, Kamerun). 2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat?

Ajalugu

13

doc

Maailm 20. sajandi algul

Saksamaale peale sõja kahel rindel. · Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari. · 1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe"). · Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale. · Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. · Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis

Ajalugu

13

odt

I. MAAILMASÕDA

osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel- laevastikuseadus, Venemaa allveelaevatehased, kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid). f) Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. g) Alahinnati tegelikku ohtu (usuti, et sõda jääb vaid lokaalseks, sest suur sõda oleks kahjustanud rahvusvahelist majandust).  Sõdivate riikide sõjaplaanid Sõjas osalevad riigid olid siis Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria (Keskriigid) ja Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia (Antant). Sõjas kujunesid välja kaks peamist rinnet : Läänerinne ja Idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates.

Ajalugu

8

docx

I maailmasõja sündmused konspekt

soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari. 10)Tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise:  gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada).  kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid.  tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit.   autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini).  lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine. 11) Šovinism võib esineda mitmetes vormides:  Valitseva rahvuse suurriiklik šovinism, millele on omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse;

Ajalugu

4

doc

Maailm 20. sajandi algul kordamisküsimused

Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Suurriikide püüd domineeridaväikeriikide üle. Tunnuseks kolooniate hõivamine. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähem arenenud rahvaste eest ning levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi ka nendega. Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. Prantsusmaa (P.-Aafrika), SB (India, I.-Aafrika) 2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Rohkem toorainet ja maavarasid, saada majanduslikku kasu. 3. Too välja olulisemad muudatused majanduses 20. sajandi algul. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli võrreldes kolooniatega tühine. 1900.aastaks oli 90,4% Aafrikast Euroopa suurriikide käes. Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalseks maaks. 4. Millised suurriikide sõjalised blokid kujunesid19. saj l�

Ajalugu

4

docx

Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda

Esimesena võitles end vabaks Kreeka (1830). Põhja Balkanil elas mitmeid slaavi päritolu rahvaid, kes jätkasid vabadusvõitlust. Tekkisid uued riigid ­ Serbia, Montenegro (Tsernogooria), Bulgaaria. 1912. aastal moodustasid nad liidu ja ründasid koos Türgi Euroopa valdusi ja Türgi kaotas peaaegu kõik valdused Euroopas, välja arvatud Istanbul ja selle ümbrus. Aastal 1908 Austria-Ungari okupeeris Bosnia, türklased tõrjuti välja. Bosnias elas aga palju serblasi, kes protesteerisid. Nad oleks tahtnud Bosnia liitmist hoopis Serbiaga. Serbia seljataga seisis Venemaa (lootis oma poliitikat ajada Balkanil). Austria-Ungari seljataga seisis Saksamaa. Nii jooksid suurriikide huvid kokku Balkanil (Bosnias). Balkanit hakati nimetama ,,püssirohukeldriks". ,,Järgmine sõda algab mõnest lollusest Balkanil" ­ Saksa kantsleri tsitaat. Sõja algus ja käik 28. juunil 1914 tegi Serbia terrorist atentaadi Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (Bosnia pealinnas Sarajevo's)

Ajalugu

3

odt

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel

omakorda vastukaaluks läheneda Venemaale, kasutades ära Inglise-Vene suhete madalseisu 1904.a.(Vene-Jaapani sõtta siirduvad Vene sõjalaevad kimbutasid briti kalalaevu). 1905.a. Björkö saarel Soome lahel toimunud kohtumisel kirjutas Venemaa keiser Nikolai II küll Saksa keisri Wilhelm II poolt pakutud liiduleppele alla; ent Vene peaminister suutis veenda tsaari sellest loobuma. Põhjused: liidulepingu sõlmimine Saksamaaga oleks tähendanud liidulepingu tühistamist Prantsusmaaga; samas oli Venemaa suures finantssõltuvuses Prantsusmaast (prantsuse väliskapital ja laenud). Seega ei õnnestunud Saksamaal Vene-Prantsuse liitu lõhkuda. Balkani sõjad: Suurriikide vastandlikud huvid ( Austria-Ungari ja Venemaa püüdlused laiendada oma mõjusfääre Balkanil). 1908.a.- Austria-Ungari annekteeris (liidendas vägivaldselt) Bosnia-Hertsegoviina. See

Ajalugu

Kommentaarid (0)