Jean-Paul Marat (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Jean Paul Marat

Jean-Paul Marat JeanPaul Marat (1743 Bondry, Sveits 1793 Pariis) oli arst, radikaalne ajakirjanik kui ka Suure Prantsuse revolutsiooni üks juhtfiguure. Oma vaba aja pühendas ta õpingutele, sest teda huvitasid loodusteadused ja meditsiin. 1762. aastal saabus Marat Pariisi. Talle avaldas see linn sügavat mõju kui teadus ja kultuurikeskus, kus võis suhelda paljude haritud ja andekate meestega. JeanPaul jätkas meditsiiniõpinguid, aga palju aega pühendas ta ka suurte valgustajate tööde uurimisele. Kõige enam köitsid teda Montesquieu vaated. 1765. aastal otsustas ta sõita Inglismaale, kus elas kümmekond aastat. Sel ajal külastades ta samuti Amstedami ja Iirimaad. Tuntuks sai Marat praktilise arstina.

Ajalugu

3

docx

Ajaloo olümpiaadi küsimused

feodaalkohustuste kaotamine(talupojad muutusid nende kasutuses oleva maa omanikeks(ilma väljaostuta). Lisaks kehtestati ka toiduainetele maksimumhinnad. Juunis 1793 võeti vastuuus konstitutsiion ning kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestle alates 21. eluaastast. Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev rahvapäästekomitee. Juhtiv roll komitees kuulus Maximilien Robespierre´il. Pärast jean Paul Marat tapmist 13.juulil 1793 läksid jakobiinid üle terrorile. Giljotiini alla saadeti zirondiinid, samuti palju tuntuid tegelasi. 1794 aastal saadeti giljotiini alla isegi itmeid jakobiinide juhte, kui neil juhtus olema eriarvamusi. Terroriohvrite üldarvuks  on pakutud umbes 40 000 ja umbes 85% hukatutest kuulus endisesse kolandasse seisusesse. 11. Direktoorium ­ Seadusandlik korpus valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi ehk valitsuse

Ajalugu

2

odt

Prantsuse kuningriik on kriisis

aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset ­ rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Terror Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti revolutsiooni üks populaaresemaid juhte Jean Paul Marat. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai kõigi vastu sallimatu M. Robespierre. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Algas poliitiliste vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine. Rahvuskonvendis võeti vastu ka eraldi otsus, millega kuulutati kahtlaseks kõik, kes ei ole tõestanud oma ustavust revolutsioonile.

Ajalugu

5

doc

Prantsuse revolutsioon

novembril kujunes Maximilien Robespierre. 1795. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli 9. novembril 1799, läks Napoleon loodud Ühiskondliku Julgeoleku koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku, Komitee, mis koondas enda kätte et sundida seda tema riigipööret poliitilise politsei tunnustama ja rahumeelselt laiali ülesandeid.13.07.1793 tapeti Jean minema. Kuid saadikud keeldusid ning Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni püüdsid Napoleonit koguni vangistada. populaarsemaid juhte. (Marat tapja oli Seepeale ajas Napoleoni alluv, ilus ja haritud aadlipreili Charlotte tulevane marssal Joachim Murat Corday, Marat oli parajasti kodus haige saadikud laiali. Hiljem koguti mõned ja võttis sooja vanni, kus ta ka tapeti) neist kokku, et nad tunnistaksid eneste Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära ja laialisaatmist ning Napoleoni

Ajalugu

21

doc

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789

Lihtrahva elu pealinnas muutus üha raskemaks. Kõrgaadli põgenemine välismaale röövis töö neilt, kes varem töötasid lossides või olid seotud luksuskaupade tootmise ja müügiga. Paljud inimesed kaotasid töö. Uus viljasaak ei jõudnud pagariteni. Viljaga hakati spekuleerima, leivajärjekorrad muutusid tavaliseks. Nii polnud üksnes pealinnas, kuid suurlinn oli eriliselt vastuvõtlik kõiksugu kuuldustele, mida õhutas takka meedikust ajakirjanik JEAN-PAUL MARAT14 oma ajalehes L'Ami du Peuple (tõlkes: rahva sõber). 1. oktoobril vahetus Versailles'd valvav väekontingent. Nagu ikka, korraldati ka nüüd lahkuvatele ohvitseridele kuningalossis bankett. Marat' ajalehest võis lugeda, et seekord olevat seda tehtud erilise toredusega lossi ooperisaalis. Kolmevärvilisi kokarde olevat loobitud põrandale ning trambitud jalgadega, kuningannale tõotatud igavest truudust, rahvast nimetatud pööbliks. Seal olevat söödud-

Ajalugu

16

doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

kümnise, ning vastu võtta inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Kuningas oli esimestele kategooriliselt vastu, lootes senist aadlile toetuvat süsteemi veel säilitada. Kuid järgneva kahe aasta jooksul toimunud sündmuste tõttu osutus see võimatuks. 26. augustil võeti vastu ka "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", millest sai kodanikuvabaduste etalon. 1789. aasta sügisest sai tuntuks ka endine arst Jean Paul Marat, kellest sai mõjuka lihtrahvale suunatud ajalehe "Rahva sõber" (l'Ami du People). Marat sai rahva seas väga populaarseks, kasutades lihtsat, rahvalähedast väljendusviisi, kuid paraku kutsus ta ka üles kõike hävitama ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid.

20. sajandi euroopa ajalugu

56

doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

Lihtrahva elu pealinnas muutus üha raskemaks. Kõrgaadli põgenemine välismaale röövis töö neilt, kes varem töötasid lossides või olid seotud luksuskaupade tootmise ja müügiga. Paljud inimesed kaotasid töö. Uus viljasaak ei jõudnud pagariteni. Viljaga hakati spekuleerima, leivajärjekorrad muutusid tavaliseks. Nii polnud üksnes pealinnas, kuid suurlinn oli eriliselt vastuvõtlik kõiksugu kuuldustele, mida õhutas takka meedikust ajakirjanik JEAN-PAUL MARAT14 oma ajalehes L’Ami du Peuple (tõlkes: rahva sõber). 1. oktoobril vahetus Versailles’d valvav väekontingent. Nagu ikka, korraldati ka nüüd lahkuvatele ohvitseridele kuningalossis bankett. Marat’ ajalehest võis lugeda, et seekord olevat seda tehtud erilise toredusega lossi ooperisaalis. Kolmevärvilisi kokarde olevat loobitud põrandale ning trambitud jalgadega, kuningannale tõotatud igavest truudust, rahvast nimetatud pööbliks. Seal olevat söödud-

Prantsuse Revolutsioon

13

doc

Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas

jakobiinideks. Nende hulgas olid esialgu kõige mõjukamateks zirondiinid (Girondi maakonna järgi). Nad kaitsesid maakondade huve, olles tugeva keskvõimu vastu. Samas toetasid nad Pariisi kodanlust, kes ei soovinud revolutsiooni süvenemist, vaid pooldasid maa rahustamist. Zirondiinid kuulusid revolutsiooni algaastatel veel Jakobiinide Klubisse. Peagi lahkusid nad sisemiste vastuolude tõttu ja asusid tegutsema eraldi. Jakobiinide radikaalse suuna juhid olid M.Robespierre, G.Danton ja J.P. Marat. Seadusandliku Korpuse enamus (345 saadikut) ei suutnud aga end poliitiliselt määratleda, kaldudes hääletamisel kord ühte, kord teise äärmusse, teenides sellega endile nimetuse ,,Soo". Revolutsiooni edasi arenedes süvenesid monarhiavastased meeleolud, eriti, kui avalikkuse ette jõudsid teated kuningakoja sidemetest Euroopa feodaalriikide ja Prantsusmaalt põgenenud aadliringkondadega. Jakobiinid tegid aktiivset kuningavastast kihutustööd, mille tagajärjel puhkes Pariisis 1792. aasta

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)