50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
frantic
Õppematerjali autor
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärid 12.klass Lapsepõlv Sündis Kamenskojes (Ukraina, hetkel Dneprodzeržnis) 19.detsembril 1906 Pärit metallurgiatööliste perekonnast Esiklaps, peale Leonidi oli peres veel vend Jakov ja õde Vera Elas vaesuses: nooremad said vanema riided, paljajalu käidi lumeni Oli hinnatud sõber, koolikaaslane, Leonid Iljitš Brežnev Haridus Brežnev alustas kooliteed 1913. aastal - kihelkonna kool 2 aastat - gümnaasium 7 aastat Kooliperiood oli raske - kannatas vaesuskompleksi all - karmid karistused iga kaebuse eest, mis koolis esitati 1923. aastal astus Leonid maaparandustehnikumi (Kurskis), mille järel sai ta põllumajandusosakonna juhataja asetäitja kohale Poliitilise karjääri algus Kollektiviseerimise kõrgajal sõitis Leonid Uuralitesse, kus ta valiti Sverdlovski ringkonna Bisertski rahvasaadikuks Andis avalduse parteisse astumiseks (Nõukogude Liidu Kommunistlik Par
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskkomitee Parlamendi rolli t�
tal kõrvale tõrjuda kõik võistlejad ning valitseda NSV Liitu kuni surmani 10. novembril 1982.a. Breznevi valitsemisaja algust iseloomustavad suhteline poliitiline liberaalsus ja majandusreformid, mis aga üsna varsti asendusid üha süveneva jäikuse ja stagnatsiooniga. Omamoodi rajajooneks oli siin 1968. a. "Praha kevade" mahasurumine, mis muutis Breznevi ettevaatlikuks nii poliitiliste kui ka majanduslike muutuste suhtes. 1970. aastate II poolel algas taas Venemaa äärealade venestamine, mis näiteks Eestis tõid 1980. a. sügisel kaasa noorsoorahutused ja "40 kirja". Välispoliitikas jätkas Breznev nõukogude hegemoonia taotlemist Ida-Euroopas (Breznevi doktriin) ning püüdis seda laiendada ka aladele, mis varem Nõukogude mõjusfääri ei kuulunud. See tõi kaasa sõja puhklemise Afganistanis 1979. a. Samaaegselt püüdis Breznev näidata end rahvusvahelise rahuliikumise ning rahuliku kooseksisteerimise eestvõitlejana.
boikoteerisid üleliidulist rahvahääletust. Nüüd hakati ette valmistama uut liidulepingut. Ammendanud demokraatlikud vahendid, asusid vanameelsed pealetungile. 19.augustil 1991, päev enne uue liidulepingu allakirjutamist, üritas võimu enda kätte võtta 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, kuhu kuulusid ka senine asepresident, kaitseminister ja KGB esimees. 1991.a. augustiputs ebaõnnestus, sest selle vastu astusid välja Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas president Jeltsiniga. Ühtlasi andis see sündmus viimase tõuke NSVL lagunemisele. Septembris 1991 tunnustas NSVL Eesti, Läti ja Leedu riiklikku iseseisvust, 21. detsembril 1991 vormistasid ülejäänud endised liiduvabariigid NSVL laialisaatmise. 25. detsembril 1991 pani Gorbatsov juba olematu riigi presidendiameti maha. Vene president Jeltsin võttis temalt üle ka ,,tuumakohvri" ja kuulutas Venemaa NSV Liidu õigusjärglaseks.
80ndate keskpaigast suhete soojenemine USA-ga suhted halvad USA ei tunnustanud Hiina RVd , toetades Taivani valitsust, kes esindas Hiinat ka ÜROs + Korea sõda suhete paranemine 70ndate II poolel Nixoni visiit 1972 ja diplomaatilised suhted 1979 Perestroika ja NSV Liidu lagunemine 1. Perestroika algus (1985) a) Mihhail Gorbatsov NLKP uus peasekretär: · tuli poliitikasse Hrustsovi sula ajal · pärit Lõuna- Venemaa kolhoosniku perest · lõpetas MRÜ õigusteaduskonna, kus abiellus filosoofiat õppinud Raissaga N. Liidu esileediga · alustas komsomolitööd kodukandis Stavropoli krais · järgnes parteikarjäär NLKP KKs, kus kureeris põllumajandust (II kõrgharidus), hiljem ideoloogiat b) Perestroika sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine: · eesmärgiks N. Liidu kriisist väljatoomine ja tugevdamine
Referaat NSVL Nikita Hrustsovi ajal Koostas: 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hrustsovi elulugu..................................................................................................................... 4 Majandus................................................................................................................................ 5 Hrustsovi kampaania uudismaade ülesharimisest Kasahstanis ja Lääne-Siberis................5 Sisepoliitika............................................................................................................................. 7 Välispoliitika...............
Hrustsovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MB ja M) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hrustsov juba alates 1949. aastast. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta vabastas vanglast väga palju inimesi,
Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. Varsti pärast võimule ennistamist oli ta sunnitud ohje veelgi lõdvendama, NLKP keelustama ja loovutama paljud oma volitused liiduvabariikidele. Ta jätkas oma liidulepingu pealesurumist, et vältida NSV Liidu lagunemist, kuid ei suutnud kontrolli säilitada ja astus 25. detsembril 1991 tagasi, loovutades sisuliselt võimu Jeltsinile. Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nisiparteiks. Juunis 1996 kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest. 15 KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbat%C5%A1ov A.Gratsov ,,Mihhail Gorbatsov" Tallinn : Olion, 2004 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid