Eesti tööstus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

26

doc

Venemaa metsatööstus

Joonis 2.2 kajastab arengut erinevate puidukaupade toodangus aastast 1992 kuni aastani 2007. Jooniselt on näha, et saematerjali osakaal on üsna väike. 1998. aastast on ümarpalgi, puidumassi ning paberi ja papi tootmine märgatavalt suurenenud, kuid võrreldes teiste riikide toodanguga on näitajad endiselt madalad. Metsatööstused on küllaltki kontsentreeritud Loode-Venemaa Arhangelski, Karjala ja Vologda piirkondadesse. Tööstus keskendub peamiselt madala lisaväärtusega toodetele nagu puidumass, vineer ja ajalehepaber. Venemaa mitmed suurimad metsatööstuse konglomeraadid teostavad kogu tootmisprotsessi algusest lõpuni ise, raiest kuni paberi või papi tootmiseni. Globaalsel tasemel on firmade suurus siiski tagasihoidlik. Venemaa suurima metsatööstuse ettevõtte Ilim Pulp müügikäive aastal 2007 oli 1,8 miljardit USA dollarit. Soome ettevõtte Stora Enso müügikäive oli samal aastal 13,4 miljardit eurot ning

Puidukaubandus

23

doc

Eesti majandus 20. sajandil

Külas vähenes sotsiaalne kihistumine. Domineerima hakkas iseseisvate väikepõllumeeste kiht. 20.sajandi algul kujunes teravaks probleemiks maapuudus. Valitsevaks jäi mõisnike suuromand Kogu maafondist kuulus: · mõisnikele 58 % ja · talurahvale 42 % maafondist Kõrge maahind ei võimaldanud talukohti osta. Põhja-Eestis arenes talukohtade ost aeglasemalt kui Lõuna-Eestis. Sajandivahetusel algas ühistegevuslik liikumine. Ajendiks sai piimakarjanduse areng. 1889.a. juunis toimus Eesti Põllutöökongress, mis pooldas ühistegevust. Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisuse loomine .Otsus võeti vastu 1900.a. juunis, põhikiri kinnitati 1901.a. juulis. 1904.a. moodustati Rakvere Linna Tulekinnituse Selts 1905.a. Valga ja 1906.a. Narva Vastastikuse Tulekinnituse Selts. Oluline koht oli karja kontrollühingutel. Esimene kontrollühing loodi 1.mail 1909.a. Kaubandusoperatsioonidega tegelesid varem põllumeesteseltsid. Ostu-müügi ühingud tekkisid 1902.aastal.

Majandus

17

doc

Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs.

laastplaadi vahepealne tüüp ­ lisatakse ka sideainet.(Saarmann 2006) 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis 2.1 Tootmine ja tarbimine Puitplaaditööstus on suuruselt teine puidutööstuse haru. Puitplaatide lõppkasutusvaldkonnad on mööblitööstus, ehituses nii struktuurielemendid (põranda ja katusekattematerjalid) kui ka siseviimistlus, pakkematerjalid ja DIY (do it yourself) mööblidetailid. Eesti puitplaaditööstus on viimastel aastatel tootnud maksimumvõimsustel, kuid tootmismahtude laiendamisega ollakse väga ettevaatlikud. (Eamets et al. 2005) 4  Nagu graafikult (Joonis 1) näha võib on tootmismahud pidevalt kasvanud, tehes seda viimastel aastatel keskmiselt 8% aastas. Eesti Statistikaamet esitab puitkiudplaatide andmed kahjuks ruutmeetrites nii, et võrdlus FAO-ga muutub keeruliseks

Puidukaubandus

41

docx

Nimetu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi

Antropoloogia

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54  Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km²

Geograafia

22

doc

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

2.1.6 Vanuse rühmade osakaal rahvastikus: Laste osakaal( 0-14 aastased) on ühiskonnas väike kõigest 15%. Üle poole on tööealist elanikkonda (15-65aastased) 68%. Vanemat elanikkonda(üle 65 aastased) on 17%. Riigi keskmine eluiga on kõrge. Teiste arenenud riikidega on Jaapani vanuseline koosesis sarnane. Tööealist elanikkonda on kõige rohkem. 2.1.7 Kirjaoskus: Kirjaoskus Jaapanis on 99%. See on kõrge. Kuigi on riike kus kirjaoskus on 100%, näiteks Eesti ja Soome. Enamustel arenenud riikidel on kirjaoskus ikkagi 99%, näiteks Prantsusmaa ja Rootsi. 2.1.8 Elatav keskmine eluiga: Meeste eeldatav eluiga on 78 aastat ja naiste eeldatav eluiga 84 aastat. Keskmiselt on eluiga on 81 aastat. Need on väga kõrged näitajad. Umbes sama kõrged näitajad on veel Prantsusmaal ja Sveitsis, kus keskmine eluiga 80 aasta 2.1.9 SKT(el. Kohta USD): Jaapani sisemajanduslik kogu toodang on 24900 USD elaniku kohta. See on päris

Geograafia

13

doc

Jaapan

Usutunnistus sintoiste budiste 76% budiste 16% muid (sh. kristlasi) 8% Etniline kooseis jaapanlasi 99% muid (peamiselt korealasi) 1% 5.Majandus 5.1. Üldnäitajad Tähtsamad makromajanduslikud näitajad (1998): · SKT (ppp) USD 2903 miljardit · SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast) · SKT elaniku kohta USD 33100 · SKT jaotus sektorite lõikes: · põllumajandus 2% · tööstus 38% · teenindus 60% Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu

Geograafia

46

odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda

Metsaressurss ja -klaster

Kommentaarid (0)