Ametiühingute ajalugu ja hetkeolukord Eestis (2)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

pptx

Ametiühingud Eestis

ü õigusaktide eelnõudesse ettepanekute esitamine töötajate õigusi ja huve puudutavates küsimustes; ü ettepanekute esitamine töö- ja sotsiaalküsimusi reguleerivate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks; ü tööohutuse ja töötervishoiu olukorra parandamiseks koostöö tegemine tööandjaga; ü töötajate konsulteerimine ja informeerimine; ü oma liikmete esindamine ja kaitsmine töövaidlusorganites, suhetes tööandjaga. Eesti Ametiühingute Keskliit (lühendina EAKL)... ... on Eesti Pärast mitmeid aastaid ametiühingute keskne lakanud tegevuse organisatsioon. tagajärjel taasloodi see Organisatsioon sai 1927. aastal nime all alguse Eestis 1917 . Eestimaa aastal, kui Tallinnas Töölisühingute moodustati Keskliit. Ametiühingute Keskbüroo. ELANIKE SUHTUMINE AMETIÜHINGUTESSE: 2009. a. sügisel tellis Eesti Ametiühingute Keskliit

Ettevõttlus

108

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED:  Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).  Kaasaegsed s

Tööõigus

16

docx

Võrdleva tööõiguse konspekt

Võrdlev tööõigus Mis on võrdlev tööõigus, mida sellega tahame saavutada. Mida võrdleva tööõigusega teha saab? Peamine mõte on teada saada, kuidas on mingi aspekt erinevates maailma piirkondades reguleeritud ning kuidas saaks seda ka ise kasutada. EL direktiivid sünnivad läbi võrdleva käsitluse. Võrdlevat tööõigust kasutatakse ka rahvusvaheliste ettevõtete juures, näiteks filiaalide puhul. Euroopa töönõukogusid on Eestis olemas. Seda seetõttu, et Eestis on mitme suure firma harufirmad (nt G4S). Eestist valitakse ka sinna nõukogusse paar esindajat. Võrdleva tööõiguse mõiste puudub. See on alati pikk kirjeldus sellest, mida võrdlev tööõigus teeb. On kaks koolkonda, kes töösuhete võrdleval käsitlusel tooni annavad. Esimene koolkond ehk konvergentsi koolkond ütleb et töösuhete võrdlemine on mõttetu. Seda seetõttu et

Tööõigus

66

pdf

Tööiguse konspekt

Lähtudes Eesti põhiseadusest ja EL direktiividest on järgmised individuaalseid töösuhteid puudutavad printsiibid:  õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.  töötingimused on riigi kaitse all; TA peab tagama kokkulepitud töötingimused, mis tulenevad seadustest, muudest õigusaktidest v kollektiivlepingust. See põhimõte on väljendatud TLS § 2 seaduses sätestatust ei või töötaja kahjuks kõrvale kalduda, välja arvatud juhtudel, kui

Tsiviilõigus

34

docx

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste ­ töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning

Tööõigus

22

doc

TÖÖIGUSE EKSAMIKS

09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID  AÜS - ametiühingute seadus  KLS - kollektiivlepingu seadus  KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus  PankrS - pankrotiseadus  RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend  TKindlS - töötuskindlustuse seadus  TLS - töölepingu seadus  TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm

Tööõigus

13

doc

Tööõiguse eksamiteemad

töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel kehtestab sotsiaalminister. TTOS § 19 50. Ametiühingute seadus: a. Suhtes tööandjaga ametiühingu esindaja valimise kord ja selle isiku õigused Üldkoosoleku otsused võetakse vastu, kui poolt hääletavad enam kui pooled koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. AÜS § 9 Ametiühingu valitud esindaja on kohustatud: 1) teatama kirjalikult tööandjale ametiühingu asutamisest selles ühingus,

Õigus

4

docx

Tööõigus - lühikonspekt

tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; · esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; · teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest; · pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse; · saada koolitust oma ülesannete täitmiseks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras; · kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte;

Õigusõpetus

Kommentaarid (2)