Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna
1. Sotsiaalteenused Sotsiaaltöö korraldus tegevus, mis aitab viia toetuse või teenuse inimeseni ja mille läbi peetakse üleval organisatsioone ning aidatakse kindlustasa nende organisatsioonide püsimajäämine. Sotsiaaltöö korraldusele on iseloomulik väärtuste lepitamatu konflikt, kus pole kunagi võimalik teha absoluutselt õigeid otsuseid ühtviisi õiglaselt kõigile abivajajaile, olenemata tahtmisest arvesse võtta erinevate osapoolte huvisid ja vajadusi, sest vajadused on alati pigem suuremad ja ressursid on alati pigem väiksemad kui vajaduste kindlustamiseks vajalik. Õigete alternatiivsete valikute tegemine on üks sotsiaaltöö korralduse põhiülesandeid. (Medar 2002: 50) Sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, kus : 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toimetulekut; 2
§ 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. Eesmärgid- Sotsiaalhoolekanne- sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist nin
süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Vaesus ja sotsiaalpoliitika Ülemineku reformide periood 1989-1994 Sunnitud loobumine senisest elustiilist ja tarbimisharjumustest; 90% leibkondadest kulus põhivajadusteks rohkem kui 60% sissetulekutest; Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika
heaolu? 3. Ideoloogia, universaalne-selektiivne, vastutus, õigused-kohustused mida tähendab heaolu?; heaolu universaalsus(kõigile üks), selektiivsus(sõltuvalt inimesest), kes vastutab heaolu tagamise eest?, riigi ja inimeste vastastikkused õigused-kohustused heaolu tagamisel 3. LOENG 9. Nimetage heaoluriigi neli arenguetappi ja iseloomustage lühidalt (poliitika, majandus, sotsiaalpoliitika, valitsuse roll). Heaoluriik sündis rohkem kui sada aastat tagasi tööstuse arengu ja suurte sotsiaalsete ning poliitilisete käärimiste ajajärgul. Esimesena tuli välja sellega Saksamaa. Pärast seda levis see kiirelt ka teistesse riikidesse. 1880-1930 Poliitilised arengud: Demokraatia kasv, universaalne valimisõigus, ühingute liikumiste areng, sotsiaaldemokraatia, uus liberalism. 2
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k
Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus- SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma
Granfelti esile toodud „psühhosotsiaalne“ termini laiema ja kitsama käsitluse. Laiema käsitluse puhul kasutatakse mõistet „psühhosotsiaalne“ 9 igasuguse sotsiaalse ja tervisehoiuga seotud töö puhul. Kitsama käsitluse puhul toob R. Granfelt esile kindlad elukutsed, antud juhul sotsiaaltöö. Sotsiaaltöös kasutatakse sotsioloogia, psühholoogia ja sotsiaalpoliitika teoreetilisi kontseptsioone. Psühhosotsiaalne töö võimaldab plaanilist ja põhjendatud tööprotsessi. Olulised on mõistmine, tegutsemine ja muutus. Psühhosotsiaalses töös peab valima teooria, mis aitab mõista ja selgitada inimese käitumist, ning leida õige lähenemisviis efektiivseks tegevuseks. Sellist tegevust võimaldab enamike autorite arvates just psühhodünaamiline lähenemine. Antud teadusartikkel on aastast 1994, kuid psühhoanalüüs on aktuaalne ka meie ajal. Iga
Kõik kommentaarid