Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mälu ja mõtlemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mälu ja mõtlemine #1 Mälu ja mõtlemine #2 Mälu ja mõtlemine #3 Mälu ja mõtlemine #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Töömälu ja mõtlemine

vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva. Vaistlik infotöötlusrežiim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne. Representatsioonid: assotsiatsioon. Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne. Kaalutlev infotöötlusrež.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud, süstemaatiline. Representatsioonid: propositsioonid. Mälu: eksplitsiitne

Psühholoogia
thumbnail
55
doc

Mõtlemine

Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist ( Fisher 2005: 4). Psühholoogia uurib mõtlemist konkreetsete aistingute, tajude, kujutluste vastasikuste seoste kaudu ja mõistab seda kui tahtelist akti (Grauberg1996:6). Käibelolev mõtlemispsühholoogia mudel kujutab mõtlemist kui kolme salvestiga (mäluga) infotöötlemissüsteemi: tajumismälu, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. Tegelikkuses hõlmab mõtlemine selle mõlemat poolt ­ nii mõtlemise kasutamist kui ka ideede genereerimist. Mõtlemine kuulub kõikide vaimsete tegevuste juurde, mis aitavad meil probleeme sõnastada või lahendada, otsuseid langetada, milleski selgusele või arusaamisele jõuda. Üldiselt on mõtlemine teadlik, kuid ei ole välistatud ka alatedlikud protsessid. Mõtlemine leiab aset sotsiaalses kontekstis. Seda mõjutavad ning vormivad nii kultuur kui ka keskkond

Psüholoogia
thumbnail
2
doc

Tähelepanu, mälu, mõtlemine

Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused). Tähelep. Omadused: maht (5-9 objekti), jaotuvus, koondamine, püsivus, ümberlülitatavus. Mälu ­ võime omandada, säilitada ja väljastada infot. Mäletada saab seda, mida oled omandanud, kogenud, näinud, kuulnud. Mälu protsessid: 1) Meelde jätmine e. omandamine e. õppimine (sellest saab mälu alguse), a) Tahtlik (süsteemne, nõuab pingutust, nõuab tähelepanu suunamist), aa) Tahtmatu (juhuslik, sageli ebatäpne). b) Mehaaniline omandamine (tuupimine), bb) Mõtestatud omandamine (25x efektiivsem, tähtis kordamine, materjali korrastatus). 2) Meelespidamine e. info säilitamine ­ seostena ajukoores, toimub aktiivne infotöötlus, toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad).

Psühholoogia
thumbnail
1
doc

Mälu - mõisted

Mälu · Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. · Mälu kolm vajalikku protsessi on materjali salvestamine e kodeerimine, meelespidamine ja meenutamine. · Lühimälus e töömälus talletub tajutud materjal lühikest aega ning mälu maht on piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil

Psühholoogia
thumbnail
14
odt

Keel, mõtlemine

- 4 aastane: trepist alla üks aste ühe jalaga - 5 aastane: sõidab rattaga, silm-käsi koostöö hea *lapse arengut toetavad refleksid - haaramisreflekt - otsimisrefleks - imemisrefleks TAJU - 6-kuuselt eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused, peavad inimesi meeles mõne nädala TÄHELEPANU - 2-3 aastased maksimum 5 min - 5-6 aastased kuni 1 tund - visuaalses otsingud muutused - olulise-ebaolulise eristamine MÄLU - domineerib äratundmine, meenutamine raske - muutub mälu maht - mälustrateegiad paranevad - parem teadmine oma mälust - teadmised maailmast - lapsepõlve amneesia EMOTSIONAALNE ARENG - areneb välja 3. eluaasta paiku - impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nt nutu kontroll) - empaatia – kuidas mõjub meie käitumine teistele J. Bowlby ja M. S. Aimsworth KIINDUMUSKÄITUMINE - kindlalt/turvaliselt kiindunud - ebakindlalt/ärevalt kiindunud - vältivalt kiindunud - kaootiline 1. arenguteooria: PSÜHHODÜNAAMILINE LÄHENEMINE (Freud)

Psühholoogia
thumbnail
5
docx

Mis on mõtlemine?

· Propositsioonid: väljendid, mis seovad subjekti (see, millest on juttu) predikaadiga (see, mida subjekti kohta väidetakse) · Propositsioonid võivad olla õiged või valed Skeem: mõistete struktureeritud klaster Sisaldab: nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid Stsenaarium: teadmiste struktuur, milles on esitatud tavaelu sündmuste sterotüüpsed tegevuste järgnevused Sümbolite organisatsioon mälus: · Mõtlemiseks peavad teadmised olema salvestatud mälus · Episoodiline mälu ­ teadmised enda elusündmustest · Semantiline mälu ­ teadmised sõltumatud olukorrast, sõnade ja mõistete tähendused Võrgustikumudelid: · Hierarhiline võrgustik ­ mõisted organiseeritud vastavalt hierarhiale, mõisteid seovad assotsiatiivsed sidemed · Üldtunnused seotud kõrgema taseme kategooriatega · Spetsiifilised tunnused seotud madalama taseme kategooriatega Leviva aktivatsiooni mudel · Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega

Tunnetuspsühholoogia ja...
thumbnail
13
docx

Kultuur, kõne ja mõtlemine

Mõtleme ­ mis oleks Mina, kui poleks ühtegi keskkonnakogemust? Ema hääle eristamine võib olla esimene psüühiline akt. See võib olla bioloogiline mehhanism. Organismi terviklikkus: see pole enam üksi bioloogiline vaid psüühiline. Seega saame ennast näha kasvõi maailmana, mille osana pisike Mina võib ka hävida terviku säilitamiseks. Mina sisaldab tõlgendusi, mis ma keskkonnale annan. Protsesside süsteem: siia kuuluvad psüühika eristatavad allsüsteemid: mälu, emotsioonid, motivatsioon, planeerimine, taju, sest ilma nendeta ei saa käitumist organiseerida. Siin on oma osa ka mõtlemisel. Me mõtleme sellest, mis on me sees, ma tean oma mõtteid ja kavatsusi. Mida me mõtleme? Näeme, et see mõte tuleneb keskkonnast. Keskkond suhestub bioloogilise organismiga, kellel on need omadused olemas. Mina ikka ongi psüühika. Psüühikas toimuv on otseselt seotud sellega, mis me kehas toimub. St et me võime ennast haigeks mõelda.

Kultuur, kõne ja mõtlemine
thumbnail
18
odt

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

pöörata), võidan- kaotan meetod (üks pooltest kasutab võimu), kaotan- kaotan meetod (eesmärk on teist kahjustada- haiget teha, sageli kaasneb lahutus)) Tuleb aeg maha võtta, mõlemad pooled peaksid maha istuma ja esmalt omaette mõtlema ning seejärel koos maha istuma ja probleemi sõnastama. Seejärel tuleb keskenduda probleemile, mitte teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne. 4.Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga

Psühholoogia



Lisainfo

Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun