Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

USA presidendid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
USA presidendid #1 USA presidendid #2 USA presidendid #3 USA presidendid #4 USA presidendid #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krista18 Õppematerjali autor
12.klassi Ajaloo osa, mis käsitleb USA presidente, nende tegevusaegu, südmusi, mis tol ajal toimus. Presidendid 1945-1981.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
rtf

USA peale teist maailmasõda - 1974

Keskkonna mure väljendati nimetades 22. aprilli 1970 aastal USA-s Maa päevas. Keskkonna vastaste kuritegude avastamiseks loodi sõltumatu föderaalamet ehk Keskkonnakaitseagentuur. 1969 saavus USA lõpliku edu mitmeaastasel kosmoserallis viies inimese Kuule. 15 Kasutatud kirjandus Axelrod, A. (2002) America's wars New York: John Wiley & Sons, Inc. Bennett, G. H. (2004) Ameerika presidendid 1945-2000 Tallinn: Kunst Kuningas, T. (2002) Ameerika Ühendriigid.Tallinn: Ilo Lapik, P. (2000) Ameerika Ühendriikide presidendid Tallinn: Perioodika Teeple, J. B. (2004) Maailma ajalugu Tallinn: Varrak http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Nixon 16

Ajalugu
thumbnail
3
doc

1945-1991

1945 Lõpeb Teine maailmasõda Asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).USA kasutab sõjategevuses esimest ja viimast korda aatomipommi.Sureb USA president Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks 1947 Marshalli plaan: USA investeerib miljardeid dollareid Euroopa taastamiseks, NL keelab oma Ida- Euroopa satelliitidel abi vastu võtta Trumani doktriin:

Ajalugu
thumbnail
16
docx

1960.aastad lootuste ja mässu aeg, kahepooluseline maailm

1.HEAOLUÜHISKOND Mis on heaoluühiskond? Sotsiaalne turvatunne ja lihtinimeste ostujõu kasv. Rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks.(sotsiaaltoetused, võrdne võimalus haridusele) John Maynard Keynesi –inglise majandusteadlane , tema ideed donimeerisid , majandusteooria: Seati eesmärk sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks, pöörati tähelepanu vaestele, töötutele jt, saavutati edu- vaesus jäi Põhja ja Lääne-Euroopas vähemaks. Iseloomusta keynesi õpetust?-raha devalveerimine on õigustatud, kui see elavdab majandust 29. Heaoluühiskonna neg, küljed? Leiti, et kodanikust on saanud tarbija, kujunes massikultuur(-keskklassi ostuvõime), polnud rahul, et kekklass sai endale palju osta. Reklaamid mõjutasid inimesi. LIIKUMISED: Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960.aastate massiliikumised: põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, moe, viisakusreeglid

Ajalugu
thumbnail
8
doc

USA 1945-2000

Carter sooritas 1980. a. aprillis katse neid eriüksusega vabastada, mis aga ebaõnnestus. Pantvangid vabastati lõpuks 1981. a. 20. jaanuaril, päeval kui astus ametisse R. Reagan. Üldiselt seadis Carter esikohale inimõiguste kaitse ja püüdis parandada USA suhteid arengumaadega. Mitmed USA sõbralikud reziimid varisesid aga kokku ja kommunismi pealetung jätkus. Tervikuna võttes oli ka Carteri välispoliitika ebaedukas. Kokkuvõttes võib öelda, et nii Ford kui ka Carter on presidendid, keda nende ametisoleku ajal alahinnati ning kelle teened oma riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980.ndate alguseks soovisid ameeriklased tagasi rahvuslikku uhkust ja tugevat presidendivõimu. Nii majanduses kui ka vastasseisus NSVLiga näis Ameerika alla jäävat. Meheks, kes võis USAle anda uue hingamise, peeti Ronald Reaganit. Reagan oli vanim ametisse kandideerija ja esimene lahutatud president, endine näitleja ja hilisem California kuberner. Ta oli

Ajalugu
thumbnail
8
doc

AMEERIKA PRESIDENDID KOKKUVÕTE

Carter sooritas 1980. a. aprillis katse neid eriüksusega vabastada, mis aga ebaõnnestus. Pantvangid vabastati lõpuks 1981. a. 20. jaanuaril, päeval kui astus ametisse R. Reagan. Üldiselt seadis Carter esikohale inimõiguste kaitse ja püüdis parandada USA suhteid arengumaadega. Mitmed USA sõbralikud reziimid varisesid aga kokku ja kommunismi pealetung jätkus. Tervikuna võttes oli ka Carteri välispoliitika ebaedukas. Kokkuvõttes võib öelda, et nii Ford kui ka Carter on presidendid, keda nende ametisoleku ajal alahinnati ning kelle teened oma riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980.ndate alguseks soovisid ameeriklased tagasi rahvuslikku uhkust ja tugevat presidendivõimu. Nii majanduses kui ka vastasseisus NSVLiga näis Ameerika alla jäävat. Meheks, kes võis USAle anda uue hingamise, peeti Ronald Reaganit. Reagan oli vanim ametisse kandideerija ja esimene lahutatud president, endine näitleja ja hilisem California kuberner. Ta oli

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Lootuste ja mässude aeg

Heaoluühiskond · Heaoluühiskonnani jõudmine 1950. aastate keskpaiku. · Parem Rootsis ja USA-s, Saksamaal, Taanis, NSV Liidus · Heaoluühiskonna tunnused: sotsiaalne turvatunne kasvas, lihtinimese ostujõud kasvas märgatavalt, perekondlik väljasõit isikliku autoga, rohkem võimalusi ja aega meelelahutusteks · Sotsiaalse õigluse nõue-kõike seda sai lubada vaid rikkad ja keskklass, aga peaksid saama ka kõik teised · 1964. suur ühiskond-majandusellu pidid sekkuma riik · Keynesi ideed: rõhutas võrdsusprintsiipi, nõuti suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, mustanahalistele, immigrantidele jt. · Ohud: kodanikust on saanud tarbija, suurfirmad manipuleerivad, väljakujunemas massikultuur(püüe olla samasugune nagu naaber, ostaks samu asju mis tema) · Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted,

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Demokraatlik maailm pärast II MS

USA majandus, Teise maailmasõja järel (1945-1970) - majanduskasv  Majanduskasv (eriti 1950.-1960. aastail) – Tööstus arenes, loodi uusi töökohti Eeldused: Võidurelvastumine, Marshalli plaan, USA territoorimit sõjategevus eriti ei puudutanud, USA sai tagasi sõjaaegseid laene. USA sai raha Euroopa varustamisest.  (Kaasnesid ka probleemid: Majandus korraldati ümber, töötus oli ikka suur. (1970. aasta algus) - majanduslangus  Põhjused: Võidurelvastumise kasv, Vietnami sõda (mis võttis eelarvest circa 150 mil $, Nafta hinna järsk kasv  See kõik viis inflatsioonini, tööpuuduse suurenemisele, tootmise langus ja hinnatõusuni. Lahenduseks nähti sellele REAGANOOMIKAT- o Riigis alandati makse 25% võrra o Riigivõlga suurendati o Riigieelarveid koostati defitsiidiga o Raha juurdetrükk lõpetati o Vähendati sotsiaalkulutusi USA parteipoliitika Teise maailmasõj

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

USA puhul nimetatakse reaganoomikaks): alandati makse (kuni 25%) tarbimise soodustamiseks inflatsiooni pidurdamiseks raha juurdetrükk lõpetati vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga · Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika: · USA presidendid II maailmasõja järgsel perioonil: Peep Reimer Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun