Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö (1)

3 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #1 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #2 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #3 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #4 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #5 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #6 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #7 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #8 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #9 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #10 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #11 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #12 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #13 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #14 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #15 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #16 Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jummila Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Loomade tekitatud ­ loomarajad · Antropogeensed (inimese tekitatud) - kanalid Kõrgustikud · Laiaulatuslik, ümbrusest kõrgem maapinnaosa, kus leidub mitmesuguseid väiksemaid pinnavorme 1. Lamedad lausikkõrgustikud (Pandivere) 2. Ürgorgudega liigestunud lavakõrgustikud (Sakala) 3. Künklikud kõrgustikud (Haanja, Otepää) 4. Vooremaa 6. Tinglikult nimetataksa ka mitmeid vähemulatuslikke kõrgemaid alasid (Lääne- Saaremaa, Tõstamaa/Varbla, Jõhvi, Kõpu, Sõrve) Eestis on ikka mäed ja EKSAMIL ka nii kirjutada!!!!!!!! Pandivere kõrgustik · Jalam u 80 m kõrgusel · Lubjakividest aluspõhja katab moreen vaid 2-5 m paksuselt · Tegelikult on tegemist suure aluspõhjaga kühmuga kõige iseloomulikum, lubjakivist hiigelsuur kühm · Küllaltki tasane · Valdavalt lainjas, oosiahelikke ja mõhnastikke · Kõrgustiku keskosas Porku-Vao ürgorg negatiivne pinnavorm

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
37
doc

Ajaloo uurimustöö

(T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn: Avita 2001, lk 200-202) 17 Saksa okupatsioon Eestis 1917-1918 Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon Eestis on Eesti ala osaline või täielik okupeerimine Saksamaa vägede poolt Esimese maailmasõja käigus. Juba 1915. aastal hõivasid Saksa väed Ruhnu, mis tollel ajal kuulus veel Kuramaa koosseisu. 1917. aastal okupeerisid sakslased Hiiumaa, Saaremaa ning Muhu. 1918. aastal juba terve Eesti. Keiserliku Saksamaa ja Nõukogude Venemaa suhetest sündis 27. augustil 1918 Berliinis Bresti rahu lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris

Ajalugu
thumbnail
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. M

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorr

Geograafia
thumbnail
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

Harju 10. Viru 11. Kesk-Eesti 12. Ugandi 13. Palumaa 14. Irboska V Mere rannikumadalikud ja 15. Soome lahe rannikumadalik saared 16. Lääne-Eesti rannikumadalik 17. Liivi lahe rannikumadalik 18. Saaremaa 19. Hiiumaa VI Sisemaised soostunud 20. Alutaguse madalikud 21. Peipsi madalik 22. Võrtsjärve madalik 23. Kõrvemaa 24. Soomaa 25. Metsepole madalik EESTI JÕED PÕHIMÕISTED Sängoruga jõetasandik ­ vt joonis

Eesti loodus ja geograafia
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Adavere lähedal Kalmemäel paikneb seda tähistav kivirahn. Kogu Eesti geograafiline keskpunkt asub Viljandi maakonnas Kõo vallas. Eesti rannajoon on pikk (1242 km) ja hästi liigestatud, siin leidub arvukalt poolsaari, lahtesid ja väinu. Saared moodustavad Eesti pindalast 9,2 % (üldpinnaga 4130 km2) ja neid on Eesti rannavetes üle 1500, enamik asub mandriosale lähedal. Mandrist kõige kaugemal - Liivi lahes, Kuressaarest 52 km kaugusel, asub Ruhnu saar. Eesti suurim meresäär on Saaremaa, järvedes olevatest saartest on suurim Piirissaar. Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri.

Euroopa
thumbnail
12
doc

Lääne-Eesti madalik

klindisaarele(Arold,2005) · Salevere salumägi on ka siluriaegne klindisaar, mis tekkis 5000-6000 aastat tagasi. Selle kõrguseks on kuni 5m. · Kuijõe barr on 10 km pikkune kaarjas rannavall Joonis 1. Lääne-Eesti madalik mis kujunes 8000-4000 aastat tagasi (Estonica, 2009) 1.3 Rannajoon ja rannikualad 8000 aastat tagasi, kui Eestis juba inimesed elasid, oli Lääne-Eesti veel vee all. 4000 aastaga kerkis merest Saaremaa, Hiiumaa ning Muhu, kuid Virtsu ja Haapsalu olid endiselt u 8m sügavuse 4 vee all. Alles meie ajaarvamise algul, u 2000 a tagasi omandas Eesti rannikuala tänapäevasele sarnased kontuurid. Siinsed rannad on madalad, valdavalt kivised moreenrannad, kuid leidub ka klibu-, kruusa- ja liivarandu. Rannajärsakuid või astanguid näeme veel Noarootsi lääneküljel Ramsi neemel,

Eesti loodusgeograafia



Lisainfo

Uurimustöö räägib Saare- ja Hiiumaakonna geograafilistest ja looduslikest tingimustes veel inimtegevusest looduses jne

Meedia

Kommentaarid (1)

naturalblondgirls profiilipilt
naturalblondgirls: 1877 sõna
00:35 13-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun