Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rotterdami Erasmus (0)

1 Hindamata
Punktid
Rotterdami Erasmus #1 Rotterdami Erasmus #2 Rotterdami Erasmus #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Siim Krull Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
odt

Rotterdam sadam

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Rotterdami sadam Referaat Üliõpilane: Rühm: TALLINN 2015 Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Aastatel 1996–2002 oli maailma suurimaks sadamaks Hollandis asuv Rotterdami sadam. Rotterdami sadama ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal

Eriala seminar
thumbnail
7
doc

Renessanss ja humanism; renessansskunst

· Nimetas Moosest ja evangeliste lihtsalt ajaloolasteks. · Ta pidi astuma Napolis inkvisitsioonikohtu ette. · Teda päästis halvimast uus paavst Nicolaus 5, kes kutsus ta Rooma enda teenistusse. · Ta sai Nicolaus 5 juures sekretäriks, peale selle Rooma ülikooli professoriks ja veel mitu tulusat ametikohta. · Suri 1457. aastal, tema sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus, mille kanoonik (vaimulik) ta oli olnud. Rotterdami Erasmus · Madalmaade suur humanist, tegeliku nimega Geer Geerts, oli sündinud 1466. aastal. · Pärast vanemate surma pandi ta augustiinlaste kloostri kooli. · Kloostrielu oli talle vastumeelt, kuid mungaks astumine pakkus ainsat võimalust jätkata haridusteed. · Ta saavutas erilise tunnustuse antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerijana. · Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat.

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Renesanssi ja humanismi kokkuvõte

võimu üle terve Lääne-Rooma riigi üle. Ühesõnaga tõestas, et see ürik on võltsing 8.sajandist, tänu millele võeti paavstilt õigustamatu võim.Ütles, et teoloogia ja filosoofia ei tohigi olla seotud. pooldas vaimulike abielu, sest armukesed on veel hullemad. Eitas piibli üleloomulikku päritolu. Nimetas Moosest lihtsalt ajaloolaseks. Ta pidi astuma kohtu ette, aga siis üks paavst päästis ta. · Rotterdami Erasmus andis välja antiikautorite töid ja kommenteeris neid. Tegeles vanakreeka ja ladina keelefiloloogiaga. Tõlkis uuesti kreeka keelest ladina keelde Vana Testamendi. Pani aluse piiblikriitikale. Ta läks Lutheriga tülli tahtevabaduse suhtes. Luther ütles, et jumal juhib meid, aga Erasmus ütles, et juhime ennast ise. Kirjutas ,,Narruse kiituse" · Johannes Reuchin ­ saksa humanist. Ta ei lasknud hävitada juudi pühasid raamatuid,

Ajalugu
thumbnail
20
docx

Vana-Uusaeg; Renesanss ja humanism; Reformatsioon

Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused:  Vajadus idamaiste vürtside järele  Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud)  Kullajanu  Uudishimu ja seiklusjanu  Rekongista lõppemine Eeldused:  Karavellide ilmumine(laevad)  Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine)  Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi  Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema  Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maakera kerakujulisu

Ajalugu
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Reformatsioonimeelsed mõtted said alguse juba keskajal, esimeseks sellemeelseks tegelaseks võiks lugeda John Wycliff(e) Inglismaal (1384), ta arvas, et piiblit peaks rohkem hindama ja otsima sealt tuge, mitte paavstilt (paavstivõimu õõnestamine). Ta hakkas tõlkima piiblit Inglise keelde. Tsehh Jan Hus Böömimaal (1415) ­ katoliku kiriku sekulariseerimine. Jan Hus tõlkis piibli tsehhi keelde. Renessansihumanistide mõju: Rotterdami Erasmus Hollandis (1536) ­ renessansi õpetlased äratasid antiigi filosoofide ja religiooni originaalsete lätete vastu ­ tema jaoks olid Lutheri tõekspidamised ja reformatsioon liiga radikaalsed, ta oli antiikkirjanduse spetsialist ja preester (ta oli Augustiinlaste munk), ta küll kritiseeris kirikut, aga ei tahtnud sellest lahkuda. Reformatsiooni põhiline leviala oli põhjapool Alpe. 16saj olulisemad usureformaatorid ja uute konfessioonide rajajad:

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Keskaeg III

See oli tegelikult pärit 754.aastast. · Astus vastu Aristotelese austamisele. Vabastas filosoofia ja teoloogia omavahelt ja kriki võimu alt. · Vaimulik olgu parem ühe naise abikaasa, kui paljude armuke. Piibli üleoomuliku võimu eitamine astus Napolis inkvisitatsioonikohtu ette. · Paavst Nicolaus V kutsus ta enda teenistusse Roomas sai sekretäriks. · Sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus. ROTTERDAMI ERASMUS 1466-1536 · Tegelik nimi Greet Geerts. Sündinud vaimuliku isa ja kod. Ema abieluvälise lapsena. Elas kloostris ja hakkas mungaks. Astus Pariisi Sorbonne'i ülikooli. · Antiikautorite tööde väljaandia ja kommenteerija. Ta tegi kindaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, parandatud tõlge ladina keelde kreeka keelest, mida kasutas Martin Luther.

Ajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

killustunud Saksamaal oli Roomal märksa vabam voli toimetada. Reformatsiooni Saksamaal aitas ette valmistada ka humanismi mõju. Erinevalt itaalia humanismist, mis avaldus eelkõige antiikaja kultuses, meditsiinis ja õigusteaduses, toetus saksa humanism moraali ja filosoofia küsimustele, seades eesmärgiks viia ka teoloogia teaduslikule alusele. Reformatsiooni seisukohalt oli oluline ,,Saksamaa kaheks silmaks" tituleeritud Rotterdami Erasmuse (1467­1536) ning Johann Reuchlini (1455­1522) piiblikriitika. Pärast põhjalikku tutvumist antiikautorite tööga, avaldas Erasmus 1516 Uue Testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande, söandades korrigeerida ka Piibli ametlikku ladinakeelset tõlget (Vulgata). Reuchlin osales Saksamaal ootamatult elavat vastukaja pälvinud dispuudis kaitstes juudiusu pühasid raamatuid ristiusku astunud juudi Pfefferkorni vastu, kes nõudis kõigi heebreakeelsete raamatute

Ajalugu



Lisainfo

Kokkuvõte humanismi suurkujust Rotterdami Erasmusest

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun