suhtlemistõketeks. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus). Järelikult kõik, mis on seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega. · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek (Kellaaeg on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu. Ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni. Kõrvaliste isikute juuresolek - karjuv ja korraga rääkiv rahvamass).
x peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul. Alistumise-kehtestamise-agressiivsuse telg: x Alistuv käitumine inimesed, kes käituvad alistuvalt, ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. Nad lubavad teistel oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. x Agressiivne käitumine inimesed, kes väljendavad oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt, nad võidavad peaaegu alati vaidlused. x Kehtestav käitumine inimesed, kes kasutavad sellist suhtlemist, mis võimaldab tal säilitada eneseaustust, otsida oma õnne ja vajaduse rahuldamist ning kaitsta oma õigusi ja isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende üle domineerimata. Kuueastmeline kehtestamisprotsess: 1. ettevalmistus 2. sõnumi saatmine 3. vaikus 4. teise inimese kaitsereaktsiooni peegeldav kuulamine 5. 2.-4. sammu kordamine nii kaua, kui vaja 6. lahendusele keskendumine Konflikti lahendamise meetod: 1. Kohelge teist inimest lugupidavalt 2
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1
Rahustamine ei lase lohutajal tegelikult teisega koos olla. See võib osutuda () hoopis üheks emotsionaalse tagasitõmbumise ( ) vormiks. Rahustamist kasutavad sagli inimesed, kes tahavad olla abivalmid, kuid ei soovi kanda sellega kaasnevat emotsionaalset taaka (). Kolmeteistkümnes teesulg: rääkida inimestele, et nad kasutavad teesulge. Kolmeteist kümnes teesulg kuulub kohtumõistmise kategooriasse. Kui te soovite oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks stardipakuks. Oskuste rühmad Spetsiifilised oskused Tähelepanu väljendamise oskused Osavõttu väljendav kehahoid Sobilik kehakeel Silmside Väliste segajate vältimine Jälgimisoskused Ukseavajad
hinnanguga, on peamine tõke inimestevahelises suhtlemises. Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järeleanlikeks ja allaheitlikeks. Üks peamisi loogikast tulenevaid hädasid isikliku või inimestevahelise stressi puhul on see, et ta tekitab emotsionaalset distantsi. Rahustamist (успокоение) kasutavad sageli inimesed, kes tahavad olla abivalmid, kuid ei soovi kanda sellega kaasnevat emotsionaalset taaka. Kui te soovite oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks stardipakuks. Halvast harjumusest vabanemiseks on palju kergem asendada see heaga, kui püüda sellest lahti saada vaid tahtejõu abiga. 3 Kuulamine - see on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine «Üks sõber, inimene kes tõeliselt mõistev, kes vaevub meid kuulama, kui me oma probleeme arutame, võib muuta tervet me maailmavaadet» (Dr. E. Mayo).
vastutus endale tagasiside küsimine Kuulaja ''kohustused'' püüda mõista tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht) teema ja emotsioonide fikseerimine kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne) tagasiside andmine Tähelepanu väljendamine kuulamise ajal: tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks (oma kogemuse pakkumine võib olla ohtlik!) huvi teise inimese vastu kehakeel ja distants vestlejate vahel sünkroonsed liigutused kontrollitud liigutused, näoilmsed, silmside keskkondlikud tegurid vähemtähtsad kui rääkija, füüsilised barjäärid psühholoogiline kohalolek tähelepanelik vaikimine kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e
Suhtleja taju partnerit, paneb tähele, mõtleb. Oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teiste inimestega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest ja võtta temalt vastu informatsiooni. Suhtlemisoskuste põhjaks on usaldus. Usaldus inimeste ja maailma vastu saab alguse juba imikuna. Laps, kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, keda jäetakse tihti üksi on sageli suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta ei ole suhtlemist. Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad suure panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt, nii et annab lugeda ,,ridade vahelt". Liigutuste põhjal saab jälgiv inimene aru, kas inimene on valmis suhtlemiseks. Tähelepanu tuleb pöörata: distantsile inimeste vahel pilkkontakti olemasolule hääle tugevusele zestidele ja muudele kehaliigutustele 4 2
ehitub suhtlemine üles nagu torn või müür klotsidest. Ilma eelneva/alumise klotsita on järgmise moodustumine keeruline. Nagu märkate on suhtlemisoskuste põhjaks usaldus. Usaldus maailma ja inimeste vastu saab alguse esimesel eluaastal. Lapsel, kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, kellega tegelevad paljud erinevad inimesed, keda jäetakse üksi, on tihti suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta/ turvalisuseta ei ole suhtlemist. Järgmisel astmel asuvad kontakti saamine, maailma ja inimeste tajumine, ümbritsevate matkimine, esimesed häälitsused see eeldab lähedaste inimeste erinevaid kontaktiviise lapsega puudutusi, naeratust, pilkkontakti, see tähendab lapsele vastamist (naeratusele naeratusega), lapsele võimaluste andmist matkimiseks, tema esimeste häälitsuste tunnustamist ja mõistmist. Tuim ja külm vanem jätab
Kõik kommentaarid