Demokraatiad kahe maailmasõja vahel (1)

DEMOKRAATIAD KAHE SÕJA VAHEL
USA
ÕPIKUD:
Fjodorov 103-107;120-127
Adamson 57-61;64-65
Laar 77;80-82
Prosperity ajajärk ehk kuldsed kahekümnendad
USA oli pärast IMS tõusnud maailma juhtivaks riigiks. Teda võib pidada ainsaks IMS võitjaks.

• USA-st oli saanud suurim rahandusjõud kuna ta andis sõja ajal peaaegu kõikidele euroopa riikidele laenu. Samuti tänu Dawesi plaanile hakkas kogu raha ringlema läbi USA. (Kasutusel olid naelsterlingid)
  
• USA tööstusriigina: seoses IMS oli tööstustoodang kasvanud 20%. Ameerika oli maailmas esimesel kohal terase-, nafta - ja autotootjana.
  
  • Samuti hakati rakendama ja täiustama konveiermeetodit, mis muutis tootmise odavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks auto ostmine muutus ka töölisklassile võimalikuks. Samal ajal Euroopas oli auto alles luksus .
    
  • Tööstuse kiire kasv oli seotud USA piiramatu turuga.
    
  • Lisaks konveierile hakati kasutama standarddetaile, mis pani aluse hulgitootmisele, mille tagajärjel kujunes välja massitarbimine.
    
  • Kujuneb reklaamitööstus.
    
  • Igale inimesele muutusid kättesaadavaks elektrilised majapidamismasinaid: külmkapp, pesumasin, tolmuimeja , kodukeemia.
    
  • Väga kiiresti kasvavad ka töötajate palgad, millega kaasneb rikastumine .
    

Poliitika

• MAJANDUS: Valitsev majanduslik ideoloogia on majanduslik liberalism. Selle negatiivsed ilmingud:
  
  • Suureneb tarbimine laenud arvelt.
    
  • Suur osa rahast liigub börsile, väärtpaberitesse.
    
  • Tavainimesed hakkavad kogu oma raha börsile paigutama, tekib mull. Nii suurele kasvule järgneb alati kriis.
    
• SISEPOLIITIKA enne kriisi: Sõja ajal oli president Wilson ( demokraat ). USA ei ratifitseerinud Versailles lepet . Wilsonit tabas seetõttu tugev kriitika. USA tõmbub eemale kogu euroopa poliitikast . Wilson ise saab infarkti , haigestub . Uueks presidendiks valitakse vabariiklane. Vabriiklased jäävad võimule kuni suure majanduskriisini. Vabariiklased toetavad majanuslikku liberalismi ja isolatsionismi. 1929. aastal saab USA presidendiks Herbert Hoover , kes kehtestab kuivseaduse. Uus president on veendunud, et riik ei peaks majandusse sekkuma.
  
• MAJANDUSKRIIS :
  
  • Börsi krahh: Põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit. Inimesed hakkavad rohkem laene võtma, isegi farmerid, kes pandivad oma talud ja saagi. Rikkused jaotuvad ühiskonnas väga ebaühtlaselt. 1929. aastal kuulus 60% kogu USA rikkusest ainult 2%-le elanikkonnast. Börs kuumeneb üle, mille tagajärjel muutuvad hinnad ebareaalseks. 24. oktoober 1929 – Wall -Streeti börsikrahh ehk must neljapäev. Aktsia hinnad langevad järsult. Olukorra parandamiseks koguvad suuraktsionärid piisava summa raha, et osta väärtpaberid ja maandada krahh. Börs püsib stabiilsena teispäevani (kuni 29. oktoobrini). Sellele järgneb börsi vaba langus ehk must teisipäev, mille tulemusena jäävad inimesed oma rahast ilma. Saab alguse majanduskriis.
    
  • KRIIS: Kujuneb välja surnud ring – inimeste ostujõud väheneb (eriti halb oli olukord nendele, kes olid laenu võtnud), mille tõttu ei saa ettevõtted müüa oma toodangut ning see toob kaasa suureneva tööpuuduse. Pangandus käib alla kuna keegi ei suuda laene tagasi maksta. Pangad võtavad endale farmid, mille peale oli laenu võetud. Selle peale seiskub põllumajandus.
    

Majandus seiskus kuna raha ei ringelnud. Kriis kandus üle kogu maailma ja haaras nii tööstust kui põllumajandust. 1932. aasta oli ameeriklaste jaoks kõige kriitilisem:

• 17 000 000 töötut ehk veerand tööealisest elanikkonnast.
  
• Suur pangaröövide laine.
  
• Inimesed kolivad autodesse elama.
  
• Linnade ümber moodustuvad agulid ehk hooverville´id, mis on majanduslikult väga halval järjel.
  
• Vabariiklaste populaarsus langeb.
  
• UUS MAJANDUSPOLIITIKA : Uue lähenemise olukorrale pakub Briti majandusteadlane John Maynard Keynes, kellest saab uue majanduspoliitika – keinsianismi looja. Põhisesukohad:
  
  • Kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda ennast ise reguleerida.
    
  • Majandust saab korrastada ainult riik, stimuleerides tarbimist.
    
  • Nõudluse kaitsmiseks peab olema sotsiaalhoolekanne , abirahad ja paindlik maksukorraldus.
    
  • Raha tuleb juurde trükkida, et tekitada inflatsioon , mis ravib majandust.
    
  • Tuleb muuta suhtumist eelarvesse – see võib olla defitsiidiga.
    
• FRANKLIN DELANO ROOSVELT: Tuleb võimule 1932. aasta presidendivalimistel ning hakkab koheselt rakendama Keynesi majandusteooriat. 1933. aastal kuulutas välja New deal ´i ehk reformiprogrammi, mis lähtub kesianismist. Kui Roosvelt sai võimule, hakkas ta ka koheselt seadusandlust muutma . Lõpuks lõpetab keeluseaduse. Dollar devalveeriti, loobutakse kulla standardist. Loob kontrolli panganduse üle, ning annab raha funktsioneerivatele pankadele. Loob hulgaliselt kolmetähelisi administratsioone. Tähtsamad:
  
  • AAA, mis kureerib põllumajanduspoliitikat ja hakkab farmeritele jagama subsiidiumeid, et need tootmist vähendaks, toetavad eksportijaid.
    
  • TVA - suured looduhoiu programmid . Tenessee oru ümberkujundamise projekt.
    
  • Noored mehed koondatakse tsiviilkorpusess, mis kujutasb endast töölaagreid maal, mis kestsid 6 kuud. Toit riietus ja peavari olid tasuta, kujundati tööharjumust.
    
  • NRA- rahvusluse taastamiseks.Tegemist on korporatsiooni taolise organisatsiooniga. Ühe laua taha tuuakse valitsuse- , äriringkondade- ja ametiühingute esindajad. Võtavad vastu ausa konkurentsi koodeksi: Laste tööd ei kasuta, miinimum palk, tööpäeva pikkus 8 tundi. Liitumine on vabatahtik, aga need, kes liitusid said õiguse kleepida sinise kotka embleemi oma toodetele ning neid hakati reklaamima.
    

Luuakse sotsiaaltagatiste süsteem, mis tähendab töötuabiraha ja vanaduspensioni jagamist.( Õ lk 87 muudatused SKP-s.( Pärast kriisi ületamist riigi sekkumine väheneb. Majandust hakatakse suunama põhiliselt rahanduspoliitika kaudu. Soodustatud valdkondadesse