50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
95 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Carinae
Õppematerjali autor
Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (nagu nt neutrontäht või must auk). Selle energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. Slaid 3 Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses. Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ning järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei teki. Kui komponentide
3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk · Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku. · Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat. ja seda heledam täht. 4. Kaksiktähed · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, mood. enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad üksteise ümber
Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt. Selle energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses, tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab, järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Selle plahvatuse käigus eraldus kosmosesse palju erinevaid elemente. 8 KOKKUVÕTE Uurides Päikese ja tähtede kohta sain palju uut ja täiendavat infot sellest, millest ei olnud varem kuulnudki. Kõige huvitavam oli see, milliseid arenguetappe tähed läbivad ning mis muudatused nendel hetkedel toimuvad. Väljaspool Maa atmosfääri toimub kõiksugu põnevaid
6 tähed, teised purskavad või pulseerivad. Võimsamaid muutusi esindavad noovad, mille heledus võib kasvada umbes 10 000 korda suuremaks. Noovasid seletatakse plahvatustega, mis tekivad massivoolude tagajärjel lähiskaksiktähtedes ja mis paiskavad tähe pinnalt maailmaruumi vähesel määral ainet. Kõik need nähtused on siiski väga tagasihoidlikud, võrreldes supernoovaga. Supernoova märgib kogu tähe plahvatamist, protsessi jooksul võib valgustugevus kasvada kuni 10 miljardit korda. Kohas, kus ka suurimate teleskoopidega tehtud fotodel polnud võib-olla jälgegi tähest, süttib uus silmaga nähtav valgustäpp. Kui supernoova plahvatab Päikese lähedal, siis särab ta nii tugevasti, et on ka päeva ajal kergesti nähtav. Selliseid nähtusi esineb kahjuks harva: viimase tuhande aasta jooksul on Maal nähtud ainult nelja supernoova lahvatust Galaktikas.
Nende tuumas on nii suur rõhk, et seal saavad toimuda süsinikust raua sünteesimise reaktsioonid. Üks suurimaid teadaolevaid tähti on hüperhiid Cygnus OB2 No.12, mis on Päikesest 810 000 korda heledam. Kogu Universumi raud on valminud ülihiidude tuumas. Supernoova Supernoova on ülihiidtähe või valge kääbuse hiiglaslik plahvatus, millega sellise tähe elu võib lõppeda. Plahvatus kestab umbes nädala, plahvatav täht on siis sama hele nagu 100 miljardi tavalise tähega galaktika. Supernoova võib tekkida kahel põhjusel: kas ülihiius tuumasünteesi lõppsaadusena tekkiv raud muutub tähe tuumas nii tihedaks, et raudtuum kollabeerub iseenda raskuse all, või kui valge kääbus saab teiselt tähelt ainet juurde, kollabeerudes süsinikutuumadel põhineva plahvatusliku tuumasünteesi käigus. Supernoova jäänuk on tähest välja paiskunud ainest moodustunud udukogu. Paljud inimkeha koostises olevad keemilised elemendid on tekkinud supernoova plahvatustes. Pulsarid
Kui see vesinik saab otsa muutub täht punaseks hiiuks. Sellest hetkest tõmbub südamik kokku, kuid täht ise paisub ja põletab oma atmosfäärikihi vesinikku. Sedamööda, kuidas punane hiid kasvab, jahtub tema pind, ent südamik jätkab kokkutõmbumist ja kuumenemist. Kui südamiku suurus on vaid kümnendik endisest, tõuseb selle temperatuur nii kõrgele, et põletab heeliumi ja toimub iseeneslik kollaps ja need plahvatavad., tekitades supernoova. (1) Punane ülihiid Enne suremist ehk kustumist mõned tähed paisuvad, muutudes tohutu suurteks külmadeks tähtedeks, mida nimetatakse punasteks ülihiidudeks. Nende läbimõõt on Päikese omast umbes 1000 korda suurem. Punane ülihiid koosneb paljudest termotuumareaktsioonides tekkinud ainetest. Lõpuks põleb kõik rauaks ja täht kustub.(2) 8 1.4. Kääbused
Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova võib tekkida vähemalt 8-10 korda Päikesest massiivsemast üksiktähest või kaksiktähest. Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses, tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab, järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei tekki. Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid