Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pangandusõigus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sündis eesti oma raha?
  • Mis on nõukogu esimehe pädevuses?
  • Kellele krediidiasutuste seadus laieneb?
  • Millised on usaldatavuse normatiivid?
  • Mida ta konkreetselt teha võib?
  • Kelle järele meie finantsinspektsioon valvab?
  • Kuidas menetlus toimub?
  • Kui pank on muutunud maksejõuetuks kuidas toimub hüvitamine?
  • Kust tekkis üldse mõiste rahapesu?
  • Millega eriti Eesti peab arvestama?
  • Kuidas neid andmeid kirja pannakse?
  • Millised on isiku samasuse tuvastamise juures leevendavad reeglid?
  • Millised on õigused ja kohustused?
  • Kuidas toimub EURO tsooniga ühinemine?
  • Kuidas rahavahetus toimub?

Lõik failist


Pangandusõigus
12.09.2007
Aine lõpeb arvestusega.
Kõigepealt kodutöö, mille tähtaeg on 16 okt. Üks kontrolltöö ka, 7. nov!
Kodutööst räägime täpsemalt järgmine kord. Põhimõtteliselt on tegu referaadiga . Kontrolltöö 20 % valikvastustega , edasi definitsioonid ja veel midagi.
Pangandusõiguse mõiste.
Mõiste puhul võime rääkida kitsamast tähendusest ja laiemast tähendusest. Kitsamal puhul on tegemist sellise õiguse haruga , mis põhimõtteliselt reguleerib suhteid panga ja pangakliendi vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Pankadele tegevusloa väljastamine. Üles ehitatud pangandusõigusele laiemas mõttes. Toome sisse ka avalikõiguslikud piirangud, mis pankadele laienevad .
Põhilised allikad:
Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused.
Printsiibid.
  • Hoiustaja ja investori kaitse – kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka säiliksid. Kuivõrd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksejõuetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte – isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine pool, investori kaitse.
  • Transparentsus ehk läbipaistvus – ühemõtteliselt koostatud, igal panga kliendil peaks olema võimalik saada panga käest abi, kui ta mingite regulatsioonide tõlgendamisel hätta jääb. Kõige tähtsam meie pankade jaoks VÕS erinevate lepinguliikide puhul. Üheks printsiibi rakendamiseks on ka üldtingimused. Erinevate panga tehingute ja toodete puhul võivad tingimused erinevad olla.
  • Usaldus – põhimõtteliselt tuuakse näide, et mitte keegi ei tea sinust rohkem, kui sinu pank . Millise info koguse toimingute kaudu annate, siis pank teab palju infot kliendi kohta. Pank, eelkõige kõigele muule, müüb usaldust. Usalduse konkreetsemaks väljenduseks on pangasaladuse instituut, mille puhul on täpselt paika pandud, kellele pank võib pangasaladusi välja anda, millisel alusel ja millises korras.
  • Pangatöötaja kõrgendatud hoolsuskohustus – iga pangaametnik peab eelkõige lähtuma ikkagi panga kliendi huvidest ja kõikide tehingute sooritamisel peab olema kõrgendatud hoolduskohustus. Panga juhatuse liikmetele on esitatud kõrgemad nõudmised võrreldes tavaliste ärimeestega.
  • Lepingupartnerite võrdsuse tunnustamine – kliendiga suhtlemisel on klient lepingupartner pangale. Kui üldiselt on klient lepingu nõrgemaks pooleks, siis siin väljendubki see.
  • Aususe ehk hea usu põhimõte
  • Pacta sunt servanda printsiip

Pankade teke, areng
Panga mõiste
  • Koondab ja säilitab raha
  • Annab laenu
  • Sooritab klientide korraldusel arveldusi
  • Sooritab kassatehinguid

Esimesi panga ülesandeid täitsid preestrid juba Vanas- Babüloonias, Egiptuses, Roomas. Palveränduritelt võeti teatud tagatise eest teatud asju hoiule. Savitükile on säilinud tekst, mille saab välja lugeda tänapäeva veksli eelkäija.
Uue arengu sai koos kaubanduse arenguga. Panganduse areng sai teoks Itaaliast. Esialgseid pangandustehinguid hakati sooritama tänaval, istusid pinkidel , pidasid läbirääkimisi oma potensiaalsete klientidega. Pink – banca itaalia keeles.
Esimene pank tekkis Veneetsias Rialto pank. 1694. a inglise panga asutamise aasta. Edasi siis pärast SPR sündis prantsuse pank.
Esimene riiklik kommertspank 1818 . a. Sellest kasvas välja vene
Vasakule Paremale
Pangandusõigus #1 Pangandusõigus #2 Pangandusõigus #3 Pangandusõigus #4 Pangandusõigus #5 Pangandusõigus #6 Pangandusõigus #7 Pangandusõigus #8 Pangandusõigus #9 Pangandusõigus #10 Pangandusõigus #11 Pangandusõigus #12 Pangandusõigus #13 Pangandusõigus #14 Pangandusõigus #15 Pangandusõigus #16 Pangandusõigus #17 Pangandusõigus #18 Pangandusõigus #19 Pangandusõigus #20 Pangandusõigus #21 Pangandusõigus #22 Pangandusõigus #23 Pangandusõigus #24 Pangandusõigus #25 Pangandusõigus #26 Pangandusõigus #27 Pangandusõigus #28 Pangandusõigus #29 Pangandusõigus #30 Pangandusõigus #31 Pangandusõigus #32 Pangandusõigus #33 Pangandusõigus #34 Pangandusõigus #35 Pangandusõigus #36
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 202 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pinkcherry Õppematerjali autor
Konspekt pangandusõigusest- sisaldab erinevate loengute peamiseid teemasid üsnagi kokkuvõtlikult (vt. täpsemad teemad sisukorrast)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
ppt

Finantsinspektsioon

· teabe kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine · andmeid esitanud isiku teavitamine tema esitatud andmete kasutamise kohta · järelevalve teostamine kohustatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel · koostöö kohustatud isikutega, uurimisasutustega ning politseiasutustega · kohustatud isikute, uurimisasutuste, prokuröride ja kohtunike koolitamine Finatsinspektsiooni valdkonnad Pangandus · Krediidiasutused - hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine, laenude andmine või muu finantseerimine · Krediidiasutuse loomiseks tuleb Finantsinspektsioonilt taotleda krediidiasutuse tegevusluba Kindlustus · Kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. · Põhiliigid on kahjukindlustus ja elukindlustus · Kindlustusega tegelemiseks peab äriühingul

Finantsvahendus
thumbnail
46
doc

Pangandus konspekt

08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks ­ teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks ­ kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohust

Pangandus
thumbnail
14
doc

EESTI KREDIIDIASUTUSTE HOIUSTE TAGAMINE

SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. HOIUSE MÕISTE.........................................................................................................3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND............................................................. 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus.......................................................................................6 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev...................................................................... 7 3.4. Hoiustajate teavitamine...............

Raha ja pangandus
thumbnail
48
doc

Panganduse konspekt 2007

RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K ­K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas ­ kaurikarbid - Okeaanias ­ nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias ­ kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võideti aega tarbimiseks

Arendustegevus
thumbnail
20
pdf

Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud

Raha ja pangandus
thumbnail
32
docx

Raha ja pangandus

Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis t

Raha ja pangandus
thumbnail
21
docx

Raha ja panganduse kordamine

1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ­ ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga h

Raha ja pangandus
thumbnail
3
doc

Eesti pank, eesti kroon

1. Eesti pank · Eesti pank on Eesti Vabariigi keskpank. EP on 1919a EV keskpanga asutatud Eesti Panga õigusjärglane. · Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. · Eesti Pank juhindub oma tegevuses EV põhiseadusest, EP seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast. · Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult EP seaduse muutmiseseaduse kaudu. · EP ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning EP president määrusi ja käskkirju. 2. Eesti panga ülesanded 1. Eesti Pank korraldab raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seisab hea riigivääringu stabiilsuse eest. 2. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. 3. Eesti pank hoiab riigi vöörismetalli ja välisvaluuta varusid ning korraldab nende kasutamist. 4. Ees

Majandus




Kommentaarid (1)

triinu1991 profiilipilt
triinu1991: Väga hea materjal, aitäh!
22:22 15-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun