NSVL ja Eesti pärast II maailmasõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

ppt

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit Hilisstalinism 1945- 1953 · pärast sõda repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid · sõja lõpul toimusid massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid · 1950. aastatel kandis Nõukogude Liidus karistust 5,5 miljonit inimest GULAG · vangilaagreid vajati Nõukogude majanduse käigushoidmiseks · 1945.a. moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumajanduse oma 60% sõjaeelsest · sellele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu · Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika

Ajalugu

2

doc

BALTI RIIGID NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL

uuesti, tegutsema hakkasid mitmesugused dissidentide ehk teisitimõtlejate organisatsioonid. Leedus tugines vastupanuliikumine paljuski katoliku kirikule. 1960.-1970. aastate vahetusel koguti Leedus kümneid tuhandeid allkirju kirjadele usuvabaduse ja katoliku kiriku kaitseks, neist üks saadeti 1971. aastal ka ÜRO-le. 1972. aastal alustas Leedus ilmumist põrandaalune ,,Leedu katoliku kiriku kroonika", mis kujunes juhtivaks sedalaadi väljaandeks Baltikumis. Samal aastal saatsid mitu Eesti põrandaalust organisatsiooni pöördumise ÜRO-le, taotledes Balti küsimuse tõstatamist ÜRO-s. Kuigi kirjadele vastust ei saadud, äratasid need maailmas ometi tähelepanu. Nõukogude võim reageeris vastupanu suurenemisele repressioonidega. Paljud vastupanuliikumisega seotud inimesed vahistati ning mõisteti Siberi vangilaagritesse. 1972. aastal kallas 19-aastane Romas Kalatas end Kaunases bensiiniga üle ja süütas põlema, protesteerides sel moel Nõukogude okupatsiooni vastu

Ajalugu

5

doc

Külm sõda, Saksamaa olukord, Hiina kodusõda

Pommid 1939 avastati Saksamaal aatomituumade lõhustumisel tekkiv tohutu energia hulk. 1942-1945 USA-s projekt ,,Manhattan". Augustis 1945 Jaapanile esimene tuumapomm. 1949 Nõukogude Liidu tuumapomm 1950 esimene vesinikpomm Tuumapomm on ametlikult USA-l, Suurbritannial, Hiinal, Prantsusmaal ja Venemaal. Võib-olla India, Iisrael, LAV, Põhja-Korea ja Brasiilia. Idablokk Riigid: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Iseloomulik: · Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte. Kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. · Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. · Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil.

Ajalugu

3

odt

Elu pärast II maailmasõda

ressursid sõjatööstusesse. Ta likvideeris paljud teadusharud ning NSV Liit eraldus maailma teadusest ja kultuurist. Viimastel eluaastatel süvenes terror järjest suurejoonelisemaks. Korraldas juutide represseerimist. Stalin tahtis vabaneda Beriast. Teostas jõu ja vägivallapoliitikat Beria-Stalini üks lähemaid kaastöölisi, kes juhtis julgeolekut ning kellele läks suurem võim pärast Stalini surma. Beria mõistis, et riiki ei saa enam nii juhtida ning on aeg muutusteks, kuna NSVL oli raskes olukorras. Nii alustas Beria uuendustega ­ astuti samme pinge lõdevndamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti sensit tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria vastu kujunes vandenõu tippstalinistide poolt ning 26. Juun 1953 ta arreteeriti ning lasti maha Hrustsov- Peale Beria maha laskmist hakkas järk-järgult kujunema mõjukaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastöölane Nikita Hrutsov

Ajalugu

6

doc

Lähiajalugu II

Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin ­ 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan ­ 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.

Ajalugu

9

docx

Kommunistlik maailmasüsteem ja Nõukogude Liit pärast II maailmasõda

ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 Laos ja Kamboodza Ladina-Ameerika: Kuuba 4. Millised riigid kuulusid sotsialistlikku sõprusühendusse? Miks jäid Jugoslaavia ja Hiina sotsialistlikus sõprusühendusest välja? 4. NSVL, Vietnam, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5

Ajalugu

3

doc

Pingelõdvendus, Helsingi protsess, Külm sõda

Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga ­ Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa

Ajalugu

5

doc

Nõukogude Liit pärast II maailmasõda

elu parandamisele või üritada allutada oma mõjule uusi riike ja rahvaid. Esimene oli võimalik vaid juhul kui säilitatakse head suhted II maailmasõja aegsete liitlastega. Teine põhjustaks paratamatult vastasseisu. · 1945 esitas Nõukogude Liit Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides. Seejärel keeldus NSVL välja viimast vägesid Iraanist, kus nad viibisid alates 1941. aastast Inglismaaga sõlmitud lepingu alusel. Järgmiseks nõudis Moskva, et talle antakse hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli (Liibüa) üle, et luua seal tugipunkt Vahemerel. Nõukogude valitsus toetas aktiivselt Kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu 2. ,,Sula" Kirjanik Ilja Ehrenburgi antud nimetus aastatele 1953-1964 Stalini surm

Ajalugu

Kommentaarid (0)