Perioodilised liikumised (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Dünaamika, Kinemaatika

Rahulikus olekus on need jõud kehas tasakaalus. Deformeerimise käigus see tasakaal rikutakse ja üks jõududest hakkab toimima elastsusjõuna. Hooke’i seadus: „Elastses kehas deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega.“ Valem: Fe  k  (l  l o ) kus k-on keha jäikus, mis näitab kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse ühikulisel muutumisel (ühik N/m), l  l o on lõpp- ja algpikkuse vahe. III Perioodilised liikumised osa teoreetilised alused. Perioodilisteks nimetatakse selliseid liikumisi, mille korral keha kordab oma trajektoori kindla ajavahemiku järel. Näiteks ringliikumine, võnkumine ja lainetus on perioodilised liikumised. Kui keha liigub mööda kõverjoonelist trajektoori, siis liigub ta kõverjooneliselt. Näiteks elliptiline, ringjooneline, sik-sakiline on kõverjoonelised liikumised. Keha kiiruse ja kiirenduse suurus ning suund võivad kõverjoone igas punktis olla erinevad

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne

16

odt

Füüsika kordamisküsimused ja vastused

SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (t) jooksul nimetat

Füüsika

27

pdf

Loodusteaduste aluste konspekt

Sissejuhatus SI ühikud ja 7 põhiühikut. Lubatud SI välised ühikud (Eesliited! NB! Ühelgi SI ühikul v.a 1 kg pole eesliidet! Kui on eesliide, siis pole tegemist SI ühikuga.) Tasanurk radiaan 1 rad Ruuminurk steradiaan 1 sr Mehaanika Kiirus muutuval liikumisel Mitteühtlasel liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel läbitud teepikkused trajektoori erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. Sellise muutuva liikumise iseloomustamiseks ei saa leida kiirust ühtlase liikumise valemi järgi, kuna tulemus sõltub nüüd mõõtmiseks valitud ajavahemikust ning teelõigust. Kiirus muutumatul liikumisel Ühtlase liikumise korral läbib keha mistahes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed teepikkused. Sel juhul annab valem kiiruse jaoks kogu aeg sama tulemuse ja kiirus on järelikult muutumatu hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel 𝑣= lim Δ𝑡→0 Δ𝑠/ Δ𝑡 = 𝑑𝑠 /𝑑𝑡 v= kiirus (1 m/s) s= nihe (1m) t= aeg (1 s) kiirendus on kiirus

Kategoriseerimata

69

docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Üldmõisted 1 Vektor ­ suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid ­ suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega ­vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead

Füüsika

27

doc

Mehaanika

Kui suur on seetõttu Pühajärve vee potentsiaalne energia merepinna suhtes, kui järve vee mass on ligikaudu 1,3 x 10 8 kg ? 6. Suusahüppaja mass on 80 kg ja kiirus äratõukel 90 km/h. Milline on suusahüppaja kineetiline energia sellel hetkel ? 7.Pall visatakse vetikaalselt üles algkiirusega 20 m/s. Kui kõrgele tõuseb pall ? 8. Maa mass on ligikaudu 6 x 1024 kg ja liikumiskiirus umbes 30 km/s. Milline on Maa kineetiline energia ? 1.2. Perioodilised liikumised. 1.2.1. Ringliikumine Tiirlemine on keha liikumine kinnisel trajektooril. Trajektoori keskpunkt asub väljaspool keha. tiirlemise tajektooriks võib olla mistahes kinnine kõver, sealhulgas ringjoon , ellips jne. Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese ja teeb täistiir ühe aastaga. Keha kõverjoonelise liikumise tekitab kehale mõjuv liikumissuuna suhtes nurga all suunatud jõud. Muutliku suuruse ja suunaga jõud tekitab üldise kõverjoonelie

Füüsika

9

doc

10klassi füüsika

1. · Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. · Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. · Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga. · Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsi

Füüsika

26

pdf

KINEMAATIKA

v2 = 1 m / s v1 .kujutab paadi kiirusvektorit s1 = 100 m ja mis algtingimuste kohaselt s2 = ? on kaldaga (samuti ka rjõe vooluga) risti, vektor v2 aga voolu kiirust. Antud juhul on tegemist liitliikumisega, mis on vaadeldav kahe teineteisest sõltumatu samaaegse ühtlase liikumisena, millest üks on paadi ristsihiline liikumine jõe vooluga ja teine paadi liikumine voolu sihis. Et mõlemad liikumised on ühtlased, võime kirjutada s1 = v1 t ja s2 = v2 t , kus t on jõe ületamiseks kuluv aeg. Tegemist on lihtsa matemaatikaülesandega, kus s 2 leidmiseks tuleb esimesest võrrandist avaldada aeg t ja asendada see teise võrrandisse s1 v 2 s1 t= ⇒ s2 = . v1 v1 Asendades algandmed, saame 1 ⋅ 100 s2 = ( ) m = 25 m . 4 Vastus: vool kannab paati edasi 25 m.

Kategoriseerimata

26

pdf

KINEMAATIKA

v2 = 1 m / s v1 .kujutab paadi kiirusvektorit s1 = 100 m ja mis algtingimuste kohaselt s2 = ? on kaldaga (samuti ka rjõe vooluga) risti, vektor v2 aga voolu kiirust. Antud juhul on tegemist liitliikumisega, mis on vaadeldav kahe teineteisest sõltumatu samaaegse ühtlase liikumisena, millest üks on paadi ristsihiline liikumine jõe vooluga ja teine paadi liikumine voolu sihis. Et mõlemad liikumised on ühtlased, võime kirjutada s1 = v1 t ja s2 = v2 t , kus t on jõe ületamiseks kuluv aeg. Tegemist on lihtsa matemaatikaülesandega, kus s 2 leidmiseks tuleb esimesest võrrandist avaldada aeg t ja asendada see teise võrrandisse s1 v 2 s1 t= s2 = . v1 v1 Asendades algandmed, saame 1 100 s2 = ( ) m = 25 m . 4 Vastus: vool kannab paati edasi 25 m. Kommentaar

Füüsika

Kommentaarid (2)