Ioonid (0)

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Mõisted

Dissotsiatsioon - dissotsiatsioon tähendab mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Dissotsiatsioonimäär - Dissotsiatsiooniaste ehk dissotsiatsioonimäär on dissotsieerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe. Lahuste puhul näitab dissotsiatsiooniaste, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks. Lahuse lahjendamisel dissotsiatsiooniaste suureneb. Ioon - Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Elektrolüüs - Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist

Keemia

19

docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

vordne: 8*3=3*6+2+4; 24=24 11. Mis on elektrolüüt ja elektrolüütiline dissotsiatsioon? · Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb taielikult voi osaliselt ioonideks. Elektroluudid on polaarsed ained, mis koosnevad ioonidest voi tugevasti polaarsetest molekulidest. · Elektorluudid on alused, happed ja soolad. · Elektroluutide lahustumisel vees katkevad nendes esinevad keemilised sidemed ja lahuses moodustuvad vastava aine ioonid. Seda protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. 12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? · Vesinikeksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH naitab lahuse happelisust. · pH vaartused jaavad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ulihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne (N: pH=0 on vaga tugevalt happeline lahus)

Üldkeemia

2

doc

Aatom

Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektronid ei tiirle ümber aatomi selle sõna klassikalises mõistes, vaid moodustavad elektronpilve. Elektronpilve läbimõõt on mitu suurusjärku suurem aatomituuma läbimõõdust, seega määrab elektronpilve läbimõõt ära aatomi suuruse. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Elektronide aatomist lahtirebimine või juurdelisamine on aatomi ioniseerimine. Ioonidel on elektrilaeng, mistõttu reageerivad ioonid ümbritsevate aatomitega palju tugevamalt kui neutraalsed aatomid. Elektronid on (nagu prootonid ja neutronid) fermionid, seega kehtib ka nende kohta Pauli

Keemia

22

doc

Elektrimaterjalid - konspekt

neis esineb ainult lähikorrastatus, amorfsed ained on isotroopsed, sellesse tahkiste rühma kuuluvad anorgaanilised klaasid ja paljud orgaanilised ained, sulamistemperatuur puudub, see on asendunud pehmenemistemperatuuriga Keeruka ehitusega tahkised väikesed monokristallid asuvad amorfses ümbrises(keraamika ja polümeerid) Plasma koosneb ühe- ja mitmekordselt ioniseeritud aatomitest ja elektronidest, moodustub kõrgel temperatuuril ja elektrilahendustes, suur elektrijuhtivus 2.2. AATOMID JA IOONID 2.2.1 Elektronide olek aatomis Elektronil on üheaegselt nii massiosakese kui laine omadused.Elektroni koordinaati ja impulssi pole üheaegselt võimalik täpselt määrata. Me võime teada ainult elektroni olekut e. elektroni orbitaali Statsionaarses olekus on elektron ainult teatud kindlatel kvanditud orbitaalidel Kvantarvud peakvantarv n n = 1, 2, 3,…, magnetkvantarv m m = 0, 1, 2,…, l spinnkvantarv s s =+1/2 või s = -1/2

tehnomaterjalid

6

doc

Perioodilisussüsteem

prootoneid, kuid erisugune arv neutroneid. Seega on elemendi isotoopidel samasugune aatomnumber (tuumalaeng), kuid erinev massiarv. Järgmiseks kirjeldan üht keemilist elementi perioodilisustabelist. Valin selleks alumiiniumi. Alumiiniumi tähiseks on Al (ladina k. Aluminium). Alumiinium asub kolmandas perioodis ja IIIA rühmas. Sellest saab järeldada, et alumiiniumi aatomis on kolm elektronkihti ning väliskihil kolm elektroni. Loovutades väliskihilt kolm elektroni, tekib positiivne ioon ehk katioon. Oksüdatsiooniastmeks on III, kuna alumiinium asub IIIA rühmas. Alumiiniumi aatomi mass on 26,98. Aatominumber ehk tuumalaeng on 13. Seega on aatomis 13 elektroni ja tuumas 13 prootonit. Neutronite arvu saab teada, kui aatomimassist lahutada prootonite arv. Seega alumiiniumi aatomi tuumas on 14 neutronit. Alumiinium on kõige levinum metalliline element. Kõikidest elementidest kokku kolmandal kohal. Alumiinium on hõbevalge ja läikiv, plastiline ja pehme

Keemia

13

doc

Ülevaade aatomifüüsikast - ülevaade aatomist ning tema ehitusest.

...................................................... 5 1.3 Aatomifüüsika................................................................................................................... 6 2.Aatomi ehitus........................................................................................................................... 8 2.1 Aatomituum.......................................................................................................................8 2.2 Elektronkate, ioonid ja spektrid.........................................................................................9 3.Aatomi mass, isotoobid ja massidefekt..................................................................................11 4.Aatomi mõõtmed....................................................................................................................11 LÕPPSÕNA............................................................................................................................

Füüsika

90

docx

Keemia alused konspekt

Lahustunud aineid võib olla mitu. Lahus võib olla: · gaasiline (nt õhk) · vedel (nt merevesi) · tahke (nt pronks) Tõeline lahus ­ termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine on molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus ­ dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on suuremad kui aatomid, molekulid ja ioonid, kuid väiksema läbimõõduga kui 1 µm.Süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv ­ seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Solvatatsioon ja dissotsiatsioon Solvatatsioon - lahusti (solvendi) struktuuri muutus lahustumise käigus. Lahusti molekulid ja lahustunud aine osakesed (ioonid, molekulid) või dispergeeritud süsteemides kolloidosakesed liituvad, tekivad muutuva koostisega solvaadid. Solvatatsiooni erijuhtum hüdratatsioon - vee

Orgaaniline keemia ii

5

doc

Keemia alused KT1

elektronegatiivsusega aatomi vahel, millest vähemalt ühel peab olema ka vaba elektronipaar. Londoni jõud ­ kõigi molekulide vahel, ka mittepolaarsete molekulide vahel. 37. Selgitage, millest sõltub ioon-dipool ja dipool-dipool vastastikmõju suhteline tugevus. ­ Ioon-dipool interaktsioonid on palju nõrgemad kui ioon-ioon interaktsioonid. Samas tagavad ioon-dipool interaktsioonid näiteks enamike soolade lahustuvuse vees. Mida väiksem on ioonraadius, seda lähemale saab ioon dipoolile minna, seda tugevamad on ioon-dipool interaktsioonid. 38. Kuidas tekivad Londoni jõud? Selgitage nende sõltuvust aatomi polariseeritavusest ning molekuli kujust ja suurusest. ­ Elektrontiheduse jaotus molekulis pole staatiline, pidevalt toimub elektrontiheduse fluktuatsioone; ühes või teises molekuli osas on eleketrontihedus suurem või väiksem keskmisest. Kui 2 mittepolaarset molekuli satuvad kokku, siis nende dipoolmomendid kooskõlastuvad (+,-)

Keemia alused

Meedia

Kommentaarid (0)