Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased Aafrika järvedes). Eestis, kus pea igat perekonda esindab vaid üks liik, on kõik liigid hästi erinevad - see on erand! Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib, säinas, noorena eriti raskesti eristatavad? Näiteks ka akvaaariumikalade probleem vaadake neid vorme, mis neist on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isendid? Vrd. koertega Ookeani elustik Elutingimused on ookeani eri osades vägagi erinevad sõltuvalt sellest, kas tegu on avaookeaniga või rannikupiirkonnaga. Estuaarides ehk lehtersuudmetes, mis on tekkinud suurte jõgede mere poole laienevas suudmetes maismaa vajumise, merepinna tõusu või loodete poolt tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult. Omapärane rikkalik elustik koosneb seal riimvee-organismidest ning eurühaliinseist mere- ja
vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia Vee-elanikke mõjutavad tegurid: a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed Stenobiondid- võimelised elama AINULT mingi faktori kitsas vahemikus (nt. korallid kõval põhjal soojas ja soolases vees; hukutav on neile nii mudastumine, ilma jahenemine kui ka tugev vihmasadu). 1
Sademed Vee maasse imbumine (infiltratsioon) Põhja- ja pinnavee äravool Veeaur satub atmosfääri merede ja ookeanide, maismaaveekogude, mulla ja taimede pinnalt aurudes. Iga aasta aurub ligikaudu 577*103 km3 vett, kusjuures ligikaudu 85.8% sellest kogusest merede ja ookeanide pinnalt. /Atmosfääris on keskmiselt 13*10 3km3 vett./ Ookeanide ja merede pinnaaurustumise tagajärjel veekadu, mis vastaks veetaseme langusele 116 - 124 cm. See kadus kompenseeritakse osaliselt sademetena. 91% ookeani pinnalt aurustunud veest satub sinna tagasi sademetena; ülejäänud 9% maismaa kaudu (jõgede sissevool); Näiteks voolab Amazonasest aastas ca 5600 km3 Atlandi ookeani (võrdluseks Reinist 70 km3) Vesi H2O ilma Vee unikaalsed füüsikalised omadused: 1)Kõrge erisoojus (energia kogus, mis on vajalik aine temperatuuri muutmiseks) Kuna veel on kõrge erisoojus, võib ta neelata suure koguse soojusenergiat enne kui ta hakkab soojenema ning samas eraldab vesi
Makrofütobentose eestikeelse nimetusena kasutatakse mõisteid põhjataimestik või suurtaimestik. Need on ökoloogilised mõisted. Täpses süstemaatika-alases teaduslikus kirjanduses ei loeta vetikaid enam taimeriiki kuuluvaiks, kuna teaduse areng, eriti organismide ehituse täpsem uurimine elektronmikroskoopia abil on näidanud,et vetikad kuuluvad koos algloomade ja mõnede seente rühmadega omaette protistide riiki. Makrofütobentos ookeanis Alustame ookeanist. Maailmaookeani moodustavad ookean ja tema mandrisse ulatuvad ääreosad mered. Vertikaalne jaotumine. Makrofütobentose nagu üldse taimestiku levikut maakeral põhjustab terve ökololoogiliste tingimuste kompleks, mis mõjuvad kõik samaaegselt ja on omavahel seotud. Maailma mastaabis on põhitegureiks valgus ja temperatuur. Valgusest on tingitud vertikaalne levik (sügavuse järgi) ja temperatuurist geograafiline levik maailmamere eri osades. Olulised on ka vee soolsus, vee liikumine, toitainete sisaldus vees
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va
Tuultest tingitud segunemine Tuule lõppedes ei lõppe veel veemasside liikumine. Sisemine turbulents pindmisse kihti kantakse toitaineterikas vesi. Tuul puhub pikka aega paralleelselt kaldaga vee ärakandmine rannast. Coriolise jõud vee defitsiit ning ülsesse kerkib toitaineterikas ja külm vesi. Coriolise jõud mõjutab liikuvaid masse lõunapoolkeral vasakule ja põhjapoolkeral paremale. Jõgede sissevoolust tingitud upwelling Jõevool, mis tuleb estuaarist läbi, liigub ookeani vee peale. Hõõrdumise tagajärjel tõmbab kaasa soolast vett (mere pindmine kiht), pöördub C. Jõu poolt. Selle tagajärjel tõuseb alt külm vesi, mis hakkab segunema jõe veega. Kahe kihi vahelist piirkonda nimetatakse PIKOKLIINIKS. Loodetest tingitud vee segunemine Kuu ja Päikese gravitatsioonist tingitud. Vee liikumisega kantakse rannikule külma ja toitaineterikast vett. Tsirkulatsioonist tingitud upwelling
Looma elukäigus etendab suurt rolli kehasisene pungumine, mille tõttu looma keha regulaarselt uueneb. Pung aga võib areneda iseseisvaks organiks, mis nimetati Pandoora vastseks. Maailmamere vööndilisus Suurem osa ookeanielustikust on koondunud mandrilavasse, sest: meri madalam ja seetõttu ka soojem ja valguseküllasem suubuvad veekogud toovad rohkem setteid, toitaineid Maailmameres eristatakse viit vööndit palavvöötme ookean (ekvaatori juures) pöörijoone ookean lähistroopiline ookean parasvöötme ookean polaarookean Olenevalt maismaa ja mere jaotusest Maal, hoovustest, tuulte mõjust, aastaajast jm. tingimustest võib samal laiuskraadil asuvate merede iseloom olla üsna erinev. Kõige suuremat mõju maailmamere vööndilisusele avaldavad hoovused, eriti olulised mõjutajad on Lõuna-Ameerika ranniku lähedal kulgev Peruu ja Lõuna- Aafrika rannikuvetes asuv Benguela hoovus
Hoovused on vee kindlasuunalised rõhtliikumised, mis on peamiselt põhjustatud tuultest, vee tiheduste erinevustest, loodetest ja ka apwellingust. Eristatakse pinna-, süvaja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks. Põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Omavad väga suurt tähtsust planktonite ja muu elustiku liikumisel. · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne. · Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. Hoovused http://web.zone
Kõik kommentaarid