Füüsika - jõud ja rõhk (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Erinevad jõud

raskusjõuga.). Elastseid kehasid ei tohi üle mõistuse deformeerida, kuna need võivad ka selle tagajärjel niimoodi kuju muuta, et enam tagasi algvormi ei lähe(nt. inimese luud on teatud piirides elastsed, aga kui neid liiga palju väänata või liigutada, siis nad võivad katki minna või murduda jne). Resultantjõud!! Resultantjõuks nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Hõõrdejõud!! Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis tekib nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks. Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nim

Füüsika

2

docx

Gravitatsioonijõud, Hõõrdejõud, Elastsusjõud, Rõhk

2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõudu saab arvutada maapinna ligidal valemiga: F=mg m-keha mass g-raskus kiirendus Raskuskiirendus g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,81 g=10 N/kg Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=100kg 2)Kui suur jõud mõjutab 85kg massiga keha 2000km kõrgusel maapinnast Andmed: M=85kg F=mg m=f/g g=9,7 N/kg F=? F=85 *9,7=824,5 N 3)Kui suur on raskuskiirendus kui 70kg massiga kehale mõjub raskusjõud 770N. Millisel planeedil keha asub? Andmed: M=70kg F=770N g=? g=770/70=11kg/N V:saturn Hõõrdejõud

Füüsika

1

rtf

Rõhk ja jõud

1. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. 2. Gravitatisoon on mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. 3. Maa külgetõmbejõud 4. Raskusjõuks nimetatakse maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonjõudu. 5. Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. 6. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. 7. Deformatisooniks nimetatakse keha kuju muutumist. 8. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. 9. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. rõhk=jõud/pindala 10. Jõu mõju avaldub kehas . 11. Gravitatsioonijõu mõju oleneb raskusjõust ja kõrgusest 12.g*m ,kus g=raskusjõuga enamast

Füüsika

2

doc

Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud

Näiteks kujutame ette, et lükkame mingit eset mööda lauda. Lükkamise lõpetades ese peatub. Ese peatub, sest selle ja laua vahel esineb hõõrdumine. Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esineb vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Näiteks tänu hõõrdumisele püsivad taimed mullas ning teeküünal oma topsikeses. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele! Hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine. Hõõrdejõul on mitu liiki: Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal.

Füüsika

4

odt

Füüsika õpimapp

Võnkeamplituudiks nimetatakse võnkuva keha(pendli) amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks, perioodi tähistatakse tähega T. Perioodiühik on 1 s. Võnkesageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust f= 1:T Kehade vastastikmõju tõttu muutub vastasikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikse massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha inerstus ja mass- inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg. Keha inertsust väljendatakse arvuliselt massi kaudu. Mida inertsem on keha, seda suurem on keha mass. Massiühik on 1kg. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Jõuühik on 1 N. jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise.

Füüsika

3

doc

Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud

Inertsuse kvantitatiivseks mõõduks on keha mass. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. Massi mõõdetakse kaaludega. Kehade vastastikmõju Jõud­ füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s Elastusjõud­ kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud ­ jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Raskusjõud­ Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g Rõhk­ füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal)

Füüsika

12

doc

Jõud

Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Jõud Jõud on tõuge või tõmme, mis põhjustab objekti liikumise kiirendamist, aeglustamist, või objekti kuju muutumist. Jõud võivad töötada samas suunas või teineteise vastu. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumiseks peab mõjuma jõud. Mitmesuguste tegevused, nagu lükkamine, tõmbamine, löömine, vedamine jms ­ on mõjutajad. Nad mõjutavad keha kiirust ja suunda. Jõud on füüsikaline suurus (tähis F). Jõu ühikuks on 1 N (njuuton). Jõudu saab mõõta dünamomeetriga. Kui keha liikumise kiirjus või suund muutub, siis mõjub kehale jõud. Jõud on mõju, mis

Loodusõpetus

5

doc

Füüsika 10. klass

1. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. 2. Mis on mateeria põhivormid? Mateeria põhivormideks on aine ja väli. 3. Mis on mateeria? Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime meeleorganite abil aistida 4. Mis on loodusnähtus? Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 5. Mis vahe on vaatlusel ja katsel?

Füüsika

Kommentaarid (0)