Elektriväli meie ümber ja sees (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Elektriväljad ning pinged meie sees

Elektriväljad ning pinged meie sees Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Meie ümber olevatest elektriväljadest on igapäevased elektrienergia ülekandmiseks kasutatavad liinid. Maa ja suurte liinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kui inimene satub kõrgepingeliinide alla ei ole tal soovitatud käia väga pika sammuga kuna iga sammu astumisel olenevalt tema suurusest tekib jalgade kauguse vahele pinge, mis võib tekitada inimesele südamehäireid. Mida suurem samm, seda suurem pinge tekib ning see võib südame rütmist välja lüüa

Füüsika

2

docx

Füüsika teooria 11. klass

vaakumis. Ained, mille magnetiline läbitavus on väiksem kui 1, on diamagneetikud (näiteks kuld), võrdne 1-ga on paramagneetikud (alumiinium) ja üle 1 on ferromagneetikud (raud). Ferromagneetikud on püsimagnetite materjaliks. Samuti on neil magnetmälu, võime salvestada magnetvälja. Seetõttu kasutatakse neid erinevate salvestamise viiside puhul (makilindid, arvuti kõvaketas). V Elektriväljad ja pinged meie sees ja meie ümber Elekter on põhimõtteliselt igalpool. Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Kus kohtame: Igapäevased elektrienergia edasikandmiseks mõeldud liinid, elusorganismidest suurim elektriangerjas (oma saaki rünnates ­ 600V), väikesed pinged tekivad ka meis endis ­ närvirakkude kiududes on väliskeskonna suhtes negatiivsed laengud. Võrreldes

Füüsika

18

doc

Elekter

märgiga. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade vahel aga tõmbejõud. Laengu ühikuks SI-süsteemis on üks kulon (1 C). Laeng ei saa olla kuitahes väike. Elementaarlaenguks e nimetatakse vähimat loodu- ses esinevat laengu väärtust 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootonil on laeng +e , elektronil ­e, neutronil laeng puudub. Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud. Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesed ei lahku süsteemist. Laeng võib sellises süsteemis tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja ­q üheskoos). 1

Elektroonika

20

docx

Elektromagnetismi teooriaeksami kordamismaterjal

tugevuse) E=F/q E-[1N/C] (vektoriaalne suurus) Jõujoon Jõujoon on kujuteldav joon, mis näitab välja kuju. Jõud mingis punktis on jõujoone suunaline. Mida tihedamalt on jooned, seda tugevam väli. Välja potensiaal Elektrivälja potensiaal on töö, mida tuleb teha positiivse ühiklaengu A φ= viimiseks sellisesse punkti, kus elektriväli ei mõju. q [J/C]= Volt. (Kui asetame laengu elektrivälja, hakkab see liikuma. Seega omab laetud oskake elektriväljas potentsiaalset energiat ning kui tal on võimalik liikuda, siis ta teeb tööd.) E pot Näitab, kui suur mõjub selles punktis ühikulise laenguga kehale. E pot φ=Ed =A=F*d=E*d => Samapotentsiaalpind Kinnine pind, mis ühendab sama potentsiaaliga välja punkte. (jõujooned ja samapot

Elektriõpetus

14

ppt

Elekter elusolendites

elektrielundit ning ta suudab toota kuni 550 volti elektrit. Kõiki kolme elundit pole tal saagi halvamiseks vaja, kaks on vajalikud orienteerumiseks ja saaklooma väljapeilimiseks. Relvana kasutatav elektrielund paikneb sabas ja on jaotunud kaheks. Soki saanud saakloom tardub paigale, kuid löögi võimsus on piisav, et tappa parajasti vees olev inimene või hobune. ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osadel kalaliikidel on elektrielundid navigeerimiseks, kus kala loob enda ümber elektrivälja, mille elektrijuhtivuses tekitavad muutusi kala vahetus läheduses paiknevad esemed. Kala tõlgendab neid võngete muutusi kehal olevate retseptoritega ning seega saab pidevalt muutuva ümbruse elektrilise pildi. See aitab orienteeruda sogases vees, tajuda saaki ja mitte kokku põrgata teiste kehadega. Nende meel on suuteline eristadama emast ja isast isendit.  ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osad kalad ei kasuta elektrit mitte ainult navigeerimiseks või saakloomade

Füüsika

35

doc

Elektrotehnika materjal 1/13

Aatom on keemilise elemendi väikseim osake (Lomonossov, "Matemaatilise keemia elemendid" Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu, nende arv võrdub elemendi järjekorra numbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis. Neutronite arv on massiarvu ja järjekorranumbri vahe. Neutraalses aatomis on prootonite arv ühtlasi võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga, millised moodustavad elektronkatte. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks. Elektronkihis võib olla kõige rohkem 2n 2 elektroni, kus n on kihi number. Seega kujutab aatom endast väga väikest planeetide süsteemi (1 sm pikkusele joonele mahub ritta umbes 108 elektroni). Peamine osa massist on koondunud aatomi keskel asuvasse tuuma, kuna kergemad osad (umbes 2000 korda) elektronid ­ liiguvad kiirusega ca 200 kilomeetrit sekundis ümber tuuma.

Elektrotehnika

12

odt

11. Klassi Füüsika.

1 yC = 10 `-6 C 1nC = 10`-9 C 1pC = 10`-12 C Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Selline tähistusviis võimaldab lanegu liiki väljendada märgiga arvväärtuse ees (+ või -) Sama nimeliselt laetud keahde vaehel mõjub tõukejõud erinimeliselt laetud kahede vahel aga tõmbejõud. <- + - - - - + -> <- (-) ----- (-) -> (-) --> <--- + Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud. Väikseimat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks selle tähis on e ja väärtus 1,6 * 10`-19 C Igal elektronil on leang -e ja igal prootonil +e laeng puudub. Keha elektrilaeng on alati elemntaarlaengute täisarv kordne Q= +- ne kus n ­ neutraliseerimata elektronide arv. Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeturd süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Q1+ Q2 + ..... + Qn = const

Füüsika

11

pdf

11. klassi füüsika konspekt

elektrilise jõuga. Tavaliselt kasutatakse ühikuid: 1 yC = 10 `-6 C 1nC = 10`-9 C 1pC = 10`-12 C Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Selline tähistusviis võimaldab lanegu liiki väljendada märgiga arvväärtuse ees (+ või -) Sama nimeliselt laetud keahde vaehel mõjub tõukejõud erinimeliselt laetud kahede vahel aga tõmbejõud. Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud. Väikseimat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks selle tähis on e ja väärtus 1,6 * 10`-19 C Igal elektronil on leang -e ja igal prootonil +e laeng puudub. Keha elektrilaeng on alati elemntaarlaengute täisarv kordne Q= +- ne kus n ­ neutraliseerimata elektronide arv. Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeturd süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Q1+ Q2 + ..... + Qn = const

Bioloogiline füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)