Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sfäärid (0)

1 Hindamata
Punktid
Sfäärid #1 Sfäärid #2 Sfäärid #3 Sfäärid #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muffyke Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR. Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim ­ nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik ­ nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine ­ vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine ­ käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon ­ nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine ­ nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine ­ kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid. Bioloogilin

Geograafia
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

keemilised ühendid satuvad mulda.põhjustavad seda nt.kahjurtõrje,põldude üleväetamine. - Muldade hävinemise põhjuseid-maavarade kaevandamine,ehitiste rajamine,raskete põllumasinate kasutamine põllumuldadel,mullaväsimus ühest ja samast taimekultuuri kasvatusest,alepõllundus, raskemetallide sattumine muldadesse autokütusest,metallurgiatööstustest,väetistest,reoveesetetest, ohtlikest jäätmetest. Atmosfäär - Atmosfäär ehk õhkond on Maad ümbritsev sfäär.Õhk on aga gaaside segu,milles on veel lisaks veearu ning pisikesi tolmu-tahma-ja soolaosakesi. - Ekvaator on põhja ja lõunapoolsusest võrdsel kaugusel paiknev kujuteldav joon ümber maakera . - Pöörijooned-on paralleelid,mis paiknevad 23'27N ja 23'27S,millel on päike ükskord aastas,pööripäeval seniidis. - Atmosfääri ehitus 1.Troposfäär-seal paikneb ligi 80% õhkonna

Geograafia
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

lainealaks: 56% silmaga nähtav valgus, 8% UV kiirgus lühilaineline, 36% infrapunane kiirgus pikalaineline (ei näe, soojus). Osakiirgust peegeldub tagasi maailmaruumi s.o. albeedo . Joon.1. Maa energeetika. Maa keskmine T 15º C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust a)kiirguslikult aktiivsed gaasid ­ ise neelavad soojuskiirgust (CO 2; O3; H2O;N2O) 11 b)keemiliselt aktiivsed gaasid osalevad reaktsioonides, mis suurendab kiirguslikult akt gaaside hulka c)mõlemad Kiirgusbilansi iseloomustamisel kasuta mõisteid (õigesti)

Geograafia
thumbnail
9
doc

Pedosfäär

need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale 5 langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest ning aluspinna omadustest. Kuna maakera on kera kujuline, siis võimalik päikesekiirguse hulk sõltub geograafilisest asukohast.

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine. 3. Atmosfäär 16. Õhu koostis: 78% lämmastikku 21% hapnikku 0.93% argooni 0.03% süsihappegaasi 0.04% muid gaase Atmosfääri ehitus: Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb 80% õhkkonna massist. Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused- tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Seal langeb temperatuur tõustes 6°C km kohta. Tropopaus- õhukiht troposfääri kohal, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Paikneb

Geograafia
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

Vihma- Palju sademeid ja Läbiuhteline Väga (0), (A), (E), Ferralisatsioon, Täiesti mets aasta läbi soe, (sademete paksud B,C keemiline sobimatud puna- ekvatoriaalne hulk 6-10m murenemine kolla- kliima aurumisest mullad suurem) 11 3. Atmosfäär 16. Atmosfääri koostis ja ehitus Koostis: lämmastik ­ 78%; hapnik ­ 21%; argoon ­ 0,93%, süsihappegaas ­ 0,03% Ehitus: TROPOSFÄÄR ­ (kuni 16km kõrgusel); kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Järkjärguline temperatuuri langemine ­ 6oC kilomeetri kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kus enam temperatuur ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekvad pilved, sademed,õhk liigub ja

Geograafia
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus - orgaanilise aine tootmise võime. Too näiteid, milliste protsesside käigus toimub ainevahetus litosfääri ja pedosfäär vahel (murenemine) atmosfääri ja hüdrosfääri vahel (sademed, aurumine). X. teab Maa energiaallikaid: päikeseenergia

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia



Lisainfo

Erinevad sfäärid: atmo, hüdro jne

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun