Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fakte raamatukogu ajaloost (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Fakte raamatukogu ajaloost
  • 1919 - asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu
  • 1936 - loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks.
  • 1938 - seoses tehnikainstituudi ümbernimetamisega sai raamatukogu nimeks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu
  • 1941, 1944-1989 kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu nime
  • 1956 - taastati II maailmasõjaajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus
  • 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist
  • 1961 - alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele
  • 1966 - kinnitati instituudi teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärus, millega määrati ka raamatukogu ülesanded infotöös
  • 1967 - raamatukogu hakkas saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari
  • 1968 - alustati koopiate valmistamist lugejatele; valmis esimene metoodikavahend lugejaile. Aastatel 1968-1995 on ilmunud üle 30 metoodikavahendi
  • 1969 - avati Kohtla-Järve üldtehnilise teaduskonna raamatukogu, mis 1992. aastal anti üle vastloodud Virumaa Kõrgkoolile
  • 1970 - avati majandusteaduskonna raamatukogu
  • 1971 - loodi köitekoda
  • 1972 - 28. aprillil avati raamatukogu uus hoone Mustamäel, kuhu viidi üle teaduskirjandusosakond ja bibliograafiaosakond ning organiseeriti 150 kohaga lugemissaal
  • 1975 - alustati õppejõudude ja teadlaste isikunimestike koostamist. Aastatel 1985-1995 on ilmunud 11 nimestikku
  • 1977 - alustati raamatufondi koostis- ja kasutusandmete töötlemist elektronarvutil
  • 1980 - 1991 osales raamatukogu eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamisel
  • 1983 - toimus esimene teaduskonverents
  • 1989 - alustati Eesti tehnikabibliograafia koostamist; raamatukogu 70. aastapäeva tähistamiseks korraldati vabariiklik teaduskonverents "Raamatukogude osa tehnikahariduse ja tehnikauuringute arengus Eestis"
  • 1990 - raamatukogu astus Rahvusvahelise Tehnikaülikoolide Raamatukogude Assotsiatsiooni liikmeks (IATUL)
  • 1991 - alustati Eestis ilmunud tehnika- ja majandusalaste artiklite andmebaasi ETE loomist. 1996. a. lõpuks oli ETE-s 1315 kirjet koos referaatidega (aastad 1988-1996)
  • 1992 - seoses Eesti Tehnikaraamatukogu reorganiseerimisega ühendati Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguga Eesti Tehnikaraamatukogu raamatute, ajakirjade ja tootekataloogide kogud ning vastavad osakonnad; raamatukogule anti EV Valitsuse otsusega 16. septembrist Eesti tehnikakeskraamatukogu staatus; Tehnikaülikooli Nõukogu otsusega 20. oktoobril kinnitati raamatukogu põhimäärus
  • 1993 - 8. oktoobril avati energeetikateaduskonna raamatukogu; raamatukogu astus UNESCO Network of Associated Libraries - UNAL liikmeks ja Rahvusvahelise CDS/ ISISe Kasutajate Assotsiatsiooni liikmeks
  • 1994
    • seoses raamatukogu Lai t. 5 asuva hoone tagastamisega õigusjärgsele omanikule 8. detsembril, anti raamatukogule uued ruumid ülikooli peahoonete juurde Mustamäele ülikooli ühiselamutesse Akadeemia tee 5 ja 7, vanem kirjandus viidi Eesti Hoiuraamatukogu hoidlatesse Lasnamäele, tänaseks asub raamatukogu üle linna laiali 7 erinevas hoones ;
    • raamatukogu ühendati ülikooli arvutivõrku, mis võimaldas pääsu Internetti;
    • algas CD -ROM andmebaaside kasutamine;
    • 31. detsembril lahkus raamatukogu direktori ametikohalt Konrad Kikas (juhatas raamatukogu 1961. aastast alates)
  • 1995
    • 17. jaanuaril valiti raamatukogu uueks direktoriks Meelis Ideon;
    • EV Kultuuri- ja Haridusministri määruse nr. 5 (19.01.1995) alusel on TTÜR teaduslik keskraamatukogu , kelle ülesandeks on võimalikult ammendavalt koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks tehnikateaduste alased originaal- ja vahendusinformatsiooni väljaanded ning töödelda, analüüsida ja levitada informatsiooni teavikute ja andmebaaside kohta tehnikavaldkonnas;
    • raamatukogus avati arvutituba CD-ROM-ide kasutamiseks ja alustas tööd raamatukogu arvutivõrk pearaamatukogus;
    • ülikooli arvutivõrgu kaudu hakati levitama raamatukokku saabuva uudiskirjanduse nimestikku;
    • loodi TTÜ õppejõudude ja teadlaste publikatsioonide bibliograafia andmebaas PUBL;
    • esmakordselt organiseeriti näitused TTÜ õppejõudude ja teadurite 1994-1995. aastal ilmunud välispublikatsioonidest
  • 1996
    • paigaldati elektrooniline raamatukaitse süsteem;
    • raamatukogu arvutivõrku ühendati ka Akadeemia tee 7 asuvad osakonnad;
    • osaleti Eesti teadusraamatukogudele ühtse integreeritud raamatukogusüsteemi valikutöödes;
    • loodi ühtne infoteeninduspiirkond rõdul, kuhu paigutati senise arvutitoa arvutid ;
    • loodi raamatukogu WWW kodulehekülg.

  • 1997
    • ELNET Konsortsiumi kaudu osteti Eesti 7 suuremale teadusraamatukogule, sh. TTÜRle ühtne raamatukogutarkvara INNOPAC (USA). Pakett hõlmab kõiki raamatukogu tööprotsesse ja võimaldab luua seitsme raamatukogu üldkasu tatava online-kataloogi;
    • märtsist hakkas Eestis kehtima uus sundeksemplari seadus. Selle alusel saadakse üks komplekti eesti trükistest, millest mitteprofiilne osa loovutatakse teistele raamatukogudele;
    • reorganiseeriti rõdu teatmekogu. Kirjandus paigutati 8-sse avatud sektsiooni, kus on ka lugemiskohad;
    • näitustel eksponeeritud trükiste nimestikke saab nüüd vaadata raamatukogu WWW leheküljelt;
    • kohtvõrgu serverile LIB installeeriti võrgutarkvara uus versioon Novell Netware 4.11 100-le kasutajale;
    • võrku ühendati Akadeemia tee 5 asuv õpikute osakond ;
    • käivitati WWW server , mis võimaldab hoida raamatukogu webi lehekülge oma serveril LIN;
    • raamatukogu CD-ROM andmebaaside kasutamiseks ülikooli lokaalvõrgus hangiti LAN-CD server koos tarkvaraga;
    • TTÜ Raamatukogu töötajatest esimesena kaitses magistritöö Konrad Kikas teemal "Eesti spetsialistide infovajadused ja teadusraamatukogude koostis (1967-1996)". Talle omistati magister artiumi kraad infoteaduste alal;
    • alustati raamatukogu väljaannete ilmutamist trükis üldpealkirja all Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Töid. Esimesena ilmus teadustööde (A) seerias K. Kikase magistritöö ingliskeelne tõlge;
    • esmakordselt oli võimalus mitmesugustel arvutikursustel käia ligi 2/3 raamatukogu töötajatest. Enamik töötajatest tegi läbi ka integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC tutvustavad kursused .
  • 1998
    • Tehnikaülikooli nõukogu otsusega nr 46 16.06.98 kinnitati raamatukogu uus põhimäärus;
    • Keskmine külastatavus päevas jõudis 1000-ni;
    • Üle kahe korra kasvas valveinformistide vastatud infopäringute arv (3150-lt päringult 1997. a ligi 7000 päringuni 1998. aastal). Alustati uue teenusega: elektrooniline infoteenindus – elektronpostiga saabunud lühipäringutele vastamine;
    • Esmakordselt osaleme Euroopa Liidu koostööprogrammi " Telemaatika raamatukogudes" projektis – kaugkoolitusprojektis DEDICATE. Infotarbija koolitaja koolitamiseks mõeldud 6-kuulisel kaugkoolituskursusel õpib 4 infoosakonna töötajat: Ine Leinuste, Küllike Märtmaa, Maie Pihlakas ja Marje Võrk;
    • Loodi raamatukogu veebilehekülje ingliskeelne versioon ja projekti DEDICATE Tallinna WWW lehekülg;
    • Ilmus bibliograafia "Eesti tehnikaartiklid 1936 – 1940" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B nr 1);
    • Rajati uus andmebaas DISS (TTÜ väitekirjad 1972 – 1990);
    • Korraldati ulatuslik ülevaatenäitus "TTÜ Raamatukogu – ülikooliraamatukogu, tehnikakeskraamatukogu" Eesti Rahvusraamatukogus.;
    • Esmakordselt korraldati TTÜ autorite Eestis ilmunud raamatute aastaülevaatenäitus ülikooli fuajees;
    • Toimus Eesti teadusraamatukogudes juurutatava raamatukogusüsteemi INNOPAC vastuvõtmine ja pidulik avamine Tartus Eesti raamatukoguhoidjate VII kongressil. INNOPACi avalikku kataloogi saab kasutada aadressil http://helios.nlib.ee ;
    • Projektide "Eesti teadusraamatukogude infosüsteem" ja DEDICATE raames hangiti raamatukogule 643 500 krooni eest riist -, võrk- ja tarkvara .
  • 1999
    • 18. jaanuaril asus raamatukogu direktori ametikohale Järi Järs.
    • Raamatukogu asutamisest möödus 80 aastat. Seda tähistati novembris. Korraldati teaduskonverents "Muutuv ülikooliraamatukogu", presentatsioon "TTÜR eile, täna, homme ", ülevaatenäitus "TTÜ Raamatukogu - ülikooliraamatukogu, tehnikakeskraamatukogu", näitus "TTÜ Raamatukogu 80: ajalooline pilguheit". Raamatukogu perele toimus Estonia Talveaias raamatukogu juhtkonna vastuvõtt ja kontsert .
    • Võeti ekspluatatsiooni ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogude ühine infosüsteem INNOPAC. Lõpetati kaartide lisamine kaartkataloogidesse, saabunud raamatute kirjed sisestatakse ELNET Konsortsiumi avalikku elektronkataloogi.
    • Seati sisse kataloogikonsultandi töökoht pearaamatukogu teenindustsooni ja paigaldati 3 lugejale mõeldud arvutitöökohta elektronkataloogi kasutamiseks.
    • Tehti algust virtuaalraamatukogu projektiga. Raamatukogu veebilehel avati rubriik "Erialainfo beeta".
    • Bakalaureuse - ja diplomiõppe üliõpilastele alustati elektroonilise infootsingu koolitust raamatukogu veebilehe vahendusel.
    • Lõppes Euroopa Liidu infootsingu kaugkoolitusprojekt DEDICATE, mis aitas kaasa uue koolitusmudeli väljatöötamisele oma ülikooli kasutajarühmale.
    • Lugejate rahulolu hindamiseks viidi märtsis läbi lugejaküsitlus.
    • Jõudis lõpule mitu aastat kestnud Eesti raamatukogude ühisprojekt - UDK liigitustabelite tõlkimine ja eestikeelse versiooni koostamine. Meie raamatukogust osales selles projektis 10 töötajat. 114st eksperdist-konsultandist olid ligi pooled Tehnikaülikooli töötajad.
    • Reorganiseeriti ülikooliväliste lugejate teenindus. Juunis suleti raamatukogu filiaal (Olevimägi 12) ja lugejate teenindus toodi üle pearaamatukokku Ehitajate tee 5.
  • 2000
    • Alustati lugejate andmebaasi loomist ette valmistamaks üleminekut elektroonilisele lugejateenindusele.
    • Virtuaalraamatukogu projekti raames loodi raamatukogu veebilehel teadusinfo internetiportaal, mis sisaldab linke infootsinguks kümnes ainevaldkonnas.
    • DEDICATE'i jätkuprojekti raames alustati erialainfo otsingu kursuste korraldamist magistrantidele.
    • Bakalaureuse- ja diplomiõppe esimese kursuse üliõpilastele korraldatava bibliograafiakursuse praktiline õppus toimus esmakordselt veebipõhise kaugkoolitusena.
    • Viidi läbi majandusteaduskonna õppejõudude ja üliõpilaste infokasutuse uuring. Uuringu tulemusi arutati raamatukogu ja teaduskonna ühisnõupidamisel, kus otsustati loobuda aktuaalsuse kaotanud ajakirjadest ning kokkuhoitud raha eest liituda projektiga EIFL Direct .
    • Koostati lähteandmed raamatukoguhoone laienduse (II järgu) projekteerimiseks: "TTÜ Raamatukogu hoone pinna vajadus".
    • Ilmus bibliograafia "Tallinna Tehnikaülikooli Toimetised 1937 - 1994. I" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B nr 2).
    • Ilmus Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 80. aastapäeva teaduskonverentsi "Muutuv ülikooliraamatukogu" ettekannete kogumik (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria A nr 2).
    • Aiki Tibar kaitses magistriväitekirja teemal "Tööstusspetsialistide infovajadused ja nende rahuldamine TTÜ Raamatukogus". Talle omistati magister artiumi kraad infoteaduse alal.
  • 2001
    • Valmis "TTÜ raamatukogu tegevuskava aastateks 2001-2005".
    • Raamatukogu õpikute osakond viidi Akadeemia tee 5 ühiselamust ülikooli peahoone I korrusele. Kuna uutes ruumides oli pinda vähem, tuli õpikute lugemissaal likvideerida.
    • Uued, renoveeritud ja senisest avaramad ruumid sai majandusteaduskonna raamatukogu.
    • Üldlugemissaali paigutati kaheksa internetiühendusega Windows- terminali lugejatele.
    • Seoses TTÜ trükikoja tegevuse lõpetamisega katkes signaaleksemplaride saamine bibliograafiasektoris asuva TTÜ trükiste arhiivkogu jaoks.
    • Ilmus bibliograafia "Tallinna Tehnikaülikooli Toimetised 1937 - 1994" II osa - registrid (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, B ; 3).
    • Ilmus raamat Tibar, A. "Tööstusspetsialistide infovajadused ja infootsikäitumine" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, A ; 3).
    • Ilmus Jüri Järsi personaalbibliograafia (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, A ; 4).
    • Koostati raamatukogu bibliograafia aastatest 1989-2000.
    • Alustati uut teadustöö teemat: "TTÜ teadlaste infovajadused ja infootsikäitumine".
  • 2002
    • 2002. aastal tunnistati kehtetuks mitmed raamatukogusid puudutavad määrused ja kinnitati uusi. EV Valitsuse 24.09.2002 korraldusega nr 625-k nimetati TTÜ raamatukogu viieks aastaks teadusraamatukoguks.
    • Standardialase informatsiooni paremaks levitamiseks sõlmiti koostööleping Eesti Standardikeskusega.
    • Raamatukogu astus Läänemeremaade raamatukogude ühenduse “Bibliotheca Baltica” liikmeks.
    • Raamatukogu hakkas osalema 7 tehnikaülikooli poolt loodud BALTECH-Konsortsiumi (Tallinna, Riia, Vilniuse, Kaunase, Stockholmi, Linköpingi ja Lundi tehnikaülikoolid) raamatukogude koostöögrupi töös.
    • Raamatukogu teadur Aiki Tibar asus õppima Tampere Ülikooli infoteaduste osakonna doktorantuuris
    • Teaduskonna ja raamatukogu koostöös viidi läbi valikaine “ Keemiainformaatikakursus keemiaüliõpilastele.
    • TTÜ trükiste arhiivkogu juurde loodi esimene isikuarhiiv – TTÜ endise rektori akadeemik Boris Tamme isikuarhiiv.
    • Septembrist on pearaamatukogus traadita internetiühendus ( WiFi ), mis võimaldab juurdepääsu Internetti süle- ja pihuarvutiga.
  • 2003
    • TTÜ nõukogu otsusega nr 52 (17.06.2003) algas raamatukogu reorganiseerimine TTÜ struk­tuuri kuuluvaks teadus- ja arendusasutuseks. Asutuse põhikiri kinnitati nõukogu 21.10.2003 otsusega nr 71.
    • 22. oktoobril külastasid kolleegid Helsingi Tehnikaülikooli Raamatukogust meie raamatukogu, et arutada koostöövõimalusi.
    • Alustati relatsioonandmebaasi “Õppeained ja teadustööd Tallinna Tehnikaülikoolis” loomist.
    • 25. augustist läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutussüsteemile. Esialgu võeti kasutusele Innovative’i poolt väljatöötatud Unixi põhine INNOPACi laenutusmooduli rakendus , novembris alustati üleminekut veebi ja Java põhisele integreeritud raamatukogu süsteemile Millennium.
    • Töötati välja rakendustarkvara külastuste registreerimiseks pearaamatukogu pääslas ning külastuste ja lugejate koosseisu statistiliseks analüüsiks.
    • Magistrantide erialainfo otsingu kursused toimusid esmakordselt täielikult veebipõhise kaugkoolitusena, milleks raamatukogus loodi vastav veebikeskkond.
    • Raamatukogu veebis loodi e-raamatukogu rubriik.
    • E-ajakirjade haldamiseks ja otsingute hõlbustamiseks Internetis osteti EBSCO -lt programm A-to-Z.
    • Esmakordselt osteti juurdepääs temaatilistele e-raamatute kogudele ja teatmeteostele Internetis.
    • Üle-eestiliste raamatukogupäevade raames korraldati ülikooli võtmeisikutele infotund “TTÜR - mitmepalgeline raamatukogu”.
    • Raamatukogu laenutusosakonna töötajad Siret Mikumets ja Katri Mägi asusid õppima TPÜ infoteaduste osakonna magistrantuuris.
  • 2004
    • 1. jaanuarist 2004 hakkas kehtima raamatukogu uus põhikiri, millega raamatukogu kujundati TTÜ tugistruktuuriüksusest ümber teadus- ja arendusasutuseks.
    • Raamatukogu kanti Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendusasutuste registrisse (ministri kk 212 08.märtsist 2004).
    • 23. aprillil valiti Jüri Järs raamatukogu direktoriks ( perioodiks 01.05.2004 - 30.04.2009). (1. jaanuarist 30. aprillini 2004 töötas Jüri Järs raamatukogu direktori kohusetäitjana)
    • Jõustus haridus- ja teadusministri määrus nr 19 29. märtsist 2004 “Teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava koostamise põhimõtted ja teadusraamatukogude teadus­informatsiooni ning arhiivraamatukogude rahvusteavikute hankimise finantseerimise taotlemise , taotluste läbivaata­mise ning finantseerimise otsustamise kord”.
    • Raamatukogu 85. aastapäeva tähistati mitmete üritustega: teaduskonverents “Ülikooliraamatu­kogu täna” ülevaatenäitus “TTÜ Raamatukogu 85 - meie tänapäevast”; üliõpilastele essee­konkurss “Minu unistuste raamatukogu” ja raamatukoguöö “Ära koba pimeduses” ; raamatukogu töötajatele Estonia Talveaias raamatukogu juhtkonna vastuvõtt ja kontsert.
    • Hansapank toetas meie digitaalraamatukogu projekti 150 000 krooniga projektsioonskanneri Minolta PS 7000 ostmiseks ..
    • Ilmus bibliograafia “Eesti tehnikaartiklid 1928-1935” (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B, nr 5)
    • Lugejakoolituse vallas peeti esmakordselt e-raamatukogu tutvustav loeng doktorantidele.
    • Meie ja Tartu Ülikooli raamatukogu referentide traditsiooniline suvekool toimus Helsingi Tehnikaülikooli raamatukogus.
    • Esmakordselt käis 40 töötajat õppeekskursioonil Soomes – Helsingi Ülikooli õppekeskuses Aleksandria
    • Seoses energeetikateaduskonna ületoomisega ülikoolilinnakusse likvideeriti energeetika­teaduskonna raamatukogu
  • 2005
    • 1. veebruaril sõlmisime 5-aastase koostöölepingu pikaajalise partneri – Helsingi Tehnikaülikooli Raamatukoguga
    • Avaldasime teaduskonverentsi “Ülikooliraamatukogu täna” ettekannete kogumiku sarjas TTÜ Raamatukogu Töid A
    • Avaldasime järje väljaandele “Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1919 – 1989” aastate 1989 – 2004 kohta
    • Alustasime TTÜ digitaalraamatukogu pilootprojektiga
    • Hakkasime pakkuma uut teenust: e-koopiate tegemist skanneril
    • Siret Mikumets ja Katri Mägi lõpetasid magistriõppe ja neile omistati sotsiaalteaduse magistrikraad
    • Mehaanikateaduskonna ettepanekul koostasime raamatukogu WebCT kursuse “Bakalaureuse lõputöö ( tootearendus /tootmistehnika)” jaoks juhendid kirjanduse otsinguks elektronkataloogist ja andmebaasidest ning enese- ja hindamistestid
    • Koostöös teiste Eesti raamatukogudega alustasime Eesti raamatukogunduse biograafilise andmebaasi koostamist
    • 2005. aasta lõpul otsustas ülikool ehitada raamatukogule lähemate aastate jooksul uue maja.
  • 2006
    • Mais kuulutati välja raamatukogu uue hoone arhitektuurse ideelahenduse konkurss. Laekus 10 tööd. 21. juulil selgusid võitjad. Parimaks tunnistati võistlustöö “Ajupuu”, mille autoriteks on arhitektuuribüroost Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ arhitektid Eero Endjärv, Priit Pent , Mattias Agabus, Illimar Truverk ja sisearhitekt Hannelore Pihlak. Võitjatega sõlmis ülikool lepingu hoone projekteerimiseks. Projekteerimine algas oktoobris .
    • Infoosakonna juurde sisustati väike koolitusruum infootsingu õppuste ja muude ürituste läbiviimiseks.
    • Seoses Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS kasutuselevõtuga TTÜ-s kanti ETIS-esse üle TTÜ töötajate varasemaid publikatsioonikirjeid ja nõustati õppejõude/teadureid uuemate kirjete sisestamisel. Alates 1. jaanuarist 2007 on raamatukogu bibliograafiaosakond TTÜ töötajate publikatsioonikirjete lõppkinnitaja.
    • Raamatukogu alustas koostööd IFLA/UNESCO rahvusvahelise infokirjaoskuse edendamise töögrupiga. Andmebaasi International Information Literacy Resources Directory lisati TTÜR-i infokirjaoskuse kursuste ingliskeelsed ainekaardid.
    • Ilmus akadeemik Ülo Lille personaalbibliograafia (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid B ; 6).
    • Korraldati kahepäevane ülikooliraamatukogude referentide suvekool “Näe ja ole nähtav”.
    • Tehnikaülikooli üliõpilaste seas viidi novembris läbi ankeetküsitlus “Mida arvad meie raamatukogu teenuste kvaliteedist?”
    • 2005. aastal läbi viidud ankeetküsitluse “Mida arvad meie raamatukogu sisekommunikatsioonist” üheks tulemuseks oli raamatukogu aasta kolleegi valimine. “Aasta kolleeg 2006” nimetuse sai komplekteerimisosakonna pearaamatukoguhoidja Raina Rohumaa.
  • 2007
    • 2007. aastast alates on raamatukogu tehnikaülikooli töötajate publikatsioonide lõppkinnitaja Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS.
    • TTÜ publikatsioonide digitaalraamatukogu jaoks valmisid tarkvarakeskkond ja protseduurireeglid.
    • Üleriigiliste raamatukogupäevade raames peetava raamatukogudevahelise võistluse “Infootsing Internetist” võitis meie raamatukogu bibliograaf Katrin Bobrov.
    • Aasta kolleegiks 2007 valiti infoosakonna peareferent Mare Soidla.
    • Seoses II ühiselamu lammutamisega kolisid raamatukogu sisetööosakonnad kuni uue maja valmimiseni 2009. aastal ajutistele pindadele Ehitajate tee 5 I korpuses ja Akadeemia tee 5 I ühiselamu keldrikorrusel.
  • 2008
    • 30. jaanuaril sõlmis ülikool ehituslepingu Oma Ehitaja AS-iga raamatukogu uue hoone ehitamiseks
    • Alustati raamatukogu infokioski tarkvara loomist. Esimesena valmis avakogu teavikute topograafiline otsisüsteem (Avakogu juht)
    • Ülikooli muuseumi töö taaskäivitamiseks otsustas ülikooli juhtkond anda muuseumi raamatukogu alluvusse
    • Tehnikaülikooli 90. juubeli raames ilmusid bibliograafiaosakonna koostatud raamatud “TTÜ professorid läbi aegade” ja “Factum mente et manu. Tallinna Tehnikaülikooli ehitised 1918-2008”
    • Raamatukogu kauaaegse direktori Konrad Kikase 80. sünnipäevaks ilmus kogumik “Verba volant, scripta manent. Viis aastakümmet raamatukogunduse ja infoteaduse radadel ”.
    • Aasta kolleegiks 2009 valiti laenutusosakonna pearaamatukoguhoidja Siret Mikumets

Vasakule Paremale
Fakte raamatukogu ajaloost #1 Fakte raamatukogu ajaloost #2 Fakte raamatukogu ajaloost #3 Fakte raamatukogu ajaloost #4 Fakte raamatukogu ajaloost #5 Fakte raamatukogu ajaloost #6 Fakte raamatukogu ajaloost #7 Fakte raamatukogu ajaloost #8 Fakte raamatukogu ajaloost #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reijo Kasemets Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
doc

Raamatukogunduse lõpueksam

vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne teadusraamatukogu hangib, säilitab, teeb kättesaadavaks riigi kultuuriväärtused, inforessursid. Ka rahvusbibliogr. keskus. 2. Kõrgkooliraamatukogu ­ teenindab üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid: · ülikooliraamatukogu: o avalikõigusliku ülikooli raamatukogu o eraülikooli raamatukogu · muu kõrgharidusasutuse raamatukogu o riigi rakenduskõrgkooli raamatukogu o erarakenduskõrgkooli raamatukogu 3. Erialaraamatukogu domineerib kindla eriala kirjandus, eelistatult teenindab kindlat lugejakategooriat. o ametiasutuse raamatukogu o meditsiiniraamatukogu o teadusasutuse, kutseja teadusühingu raamatukogu o ettevõtteraamatukogu

Raamatukogundus ja infokeskkonnad
thumbnail
51
odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

...........56 3.Raamatupoliitika olemus ja roll erinevates poliitilistes reziimides....................................57 4.Sõnavabadus ja juurdepääs informatsioonile kirjastustegevuse kontekstis. ......................57 5.Kirjastustegevuse arengutendentsid maailmas ja Eestis.....................................................59 6.Raamatukaubanduse erijooned ja erinevad vormid............................................................61 SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE 1. Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad. Raamatukogu on asutus, mille ülesandeks on trükiste ja muude infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine lugejaile. 3 Raamatukogutüpoloogia on õpetus, mille järgi raamatukogud jaotatakse tüüpidesse nende koostise, ülesannete, lugejate, alluvuse jms alusel.

Infoteadus
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Viimase termini kasuta- misel võetakse aluseks selle sõna autori Valter Ojakääru määratlus: “Levimuusika esmaseks tunnuseks on lihtne vorm, meeldejääv meloodia ja meelelahutuslikkus koos laialdase levikuga nootide, plaatide, raadio, televisiooni, lõbustusasutuste, teatri- ja kontserdilava kaudu” (Oja- käär 2000: 17). Asudes uurima džässmuusika käekäiku meie kultuuriruumis, peame endale aru andma, et tegemist on osaga argielu ajaloost ehk nn marginaalajalooga. Kui inimkonda ei taba mõni katastroof, omandavad vaba aeg ja selle veetmise kultuur, ühes sellega ka restorani- ja tantsu- kultuur, inimeste elus üha suurema tähtsuse. Selles on ka põhjus, miks restorani- ja džässi- kultuuri areng ajavahemikus 1918–1945, s.t kuni bebop-stiili tekkimise ja levikuni on kogu maailmas omavahel tihedasti seotud – džässmuusika oli oma arengu algkümnendeil, nagu

Muusika ajalugu
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg)

Sotsiaalteadused
thumbnail
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu



Kommentaarid (1)

reijo011 profiilipilt
Reijo Kasemets: Mind ennast aitas see väga sellepärast paningi selle siia ülesse et saakisite ka teie seda alla laadida.
15:03 12-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun