TALLINNA POLÜTEHNIKUM Thomas Alva Edison Referaat nimi klass TALLINN 2013 Ajalugu Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847 18. oktoober 1931) oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20. sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on ligi 1100 patenti. Thomas Alva Edison sündis 11. veebruaril 1847. Aastal Ohio osariigis, viimase lapsena seitsmest. Ta õppis rääkima nelja aastaselt, seejärel hakkas ta uurima erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Thomas sai lapsena vähe formaalset haridust, käies koolis kõigest paar kuud. Ema (Nancy Matthews Elliott 18101871) õpetas noorele Edisonile lugemist, kirjutamist ning aritmeetikat, mistõttu õppis ta palju asju iseseisvalt. Thomase isa (Samuel Ogden
P resentatsioon Thomas Alva Edison Tegid :Nikolai Põld,Daniil Revjakin Thomas Alva Edison Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847 18. oktoober 1931) oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20. sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on ligi 1100 patenti. Edison sündis Samuel Ogden Edisoni (18041896) seitsmelapselises perekonnas Thomas Alva Edison Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Edisoni tähtsamad leiutised Fonograaf Elektrihõõglamp Süsimikrofon Raudnikkelakumulaator See oli kes soovitas kasutada telefonivestluse alguses sõna "allo". Edisoni tähtsamad leiutised Click to edit Master text styles Second level Third level
Thomas Alva Edison 1847 - 1931 Gerda Nurmeots 9b 2009/10 Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847 18.oktoober 1931) oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20.sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on ligi 1100 patienti. Üllatuslikult õppis ta rääkima alles nelja aastaselt, kuid seejärel hakkas ta anuma kõigilt täiskasvanutelt, keda ta kohtas, erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Kui Edison oli seitsme aastane, siis kolis pere Port Huronisse, Michigani osariiki. Thomas sai väga vähe formaalset haridust lapsena, käies koolis kõigest paar kuud. Noor Edison õppis lugema, kirjutama ning aritmeetikat tänu oma emale
...................................................................................... 6 ELU VIIMASED AASTAD....................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 PILDID........................................................................................................................................9 Thomas Alva Edison..................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................10 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Thomas Edisoni, kuna soovisin rohkem infot koguda tema elusaavutuste ning elu kohta. Oma referaaadis toon välja tema suuremad leiutised, ning käsitlen ka tema elulugu.
raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. Kui Edison oli viieteistaastane poiss, oli ta tööl telegraafioperaatorina. Ta pidi olema tööl õhtul kella seitsmest hommikul kella seitsmeni ning andma iga tunni tagant signaali, mis tõestaks, et ta pole uinunud. Signaalid tulid hämmastamapaneva täpsusega. Ühel ööl juhtus sinna inspektor ja nägi Edisoni tugitoolis magamas. Inspektor oli just valmis Edisoni ärkvele raputama, kui tema tähelepanu äratas mehhanism telegraafiaparaadi juures laual. Ta otsustas oodata, et näha, mis juhtub. Kui kellaosuti seisis täistunnil, hakkas instrument tööle. Üks kang avas telegraafivõtme, teine aga saatis teele signaali. Inspektor haaras poisist kinni, raputas ta ärkvele ja kihutas uksest välja. Selles ongi põhjus, miks esimene Edisoni arvukatest leiutistest alatiseks patenteerimata jäi.
Esimesed rauast nõelad leiutati 14. sajandil ning 15. sajandil tulid juba silmadega nõelad. 1755. aastal väljastati Charles Weisenthalile patent esimesele nõelale. Nõel oleks pidanud sobima mehaanilisele õmblusmasinale, kuid masinat ennast ta ei valmistanud kunagi valmis ja ta isegi ei olevat osanud kirjeldada masinat, mis sellisele nõelale sobiks. 1790. aastal väljastati Thomas Saintile jooniste alusel patent õmblusmasinale aga ka tema ei ehitanud kunagi valmis toimivat prototüüpi. Hiljem üritati ka Saintile jooniste järgi õmblusmasinat ehitada, see aga ei töödanud. Järgnevatel aastatel üritasid paljud leiutajad ja rätsepad õmblusmasinat leiutada. Neid masinaid aga kunagi ei patenteeritud kuna need osutusid kas töökõlbamtuks või läksid kergelt katki peale vähest kasutamist. 1830. aastal leiutas rätsep Barthelemy Thimonner esimese toimiva õmblusmasina
Kõik kommentaarid