Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
................................................................................9 3.2 Plastifikaatorid ehk veevajadust vähendavad lisandid.........................................................10 3.3 Superplastifikaatorid ehk veevajadust suurel määral vähendavad lisandid..................................11 3.3.1 . Superplastifikaatorite keemilised tüübid.....................................................................12 3.3.2 Kuidas mõjutab superplastifikaator kivinenud betooni omadusi............................................12 3.3.2.1 Survetugevus.....................................................................................................12 3.3.2.2 Poorsus............................................................................................................13 3.3.2.3 Kuivamiskahanemine...........................................................................................13 3.3.2.4 Külmakindlus.......................................................
............................................................................................19 4.10. Lagunemist saab vältida...................................................................................19 5. Raskebetoon.......................................................................................................................20 5.1. Raskebetooni koostismaterjalid..................................................................................20 5.2. Betooni survetugevus ja konsistentsiklassid...............................................................24 5.3. Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus..................................................................24 5.4. Raskebetoonide olulisimad omadused.......................................................................24 5.5. Raskebetooni eriliigid.................................................................................................25 6. Kasutatud kirjandus...
Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT > Tõmbele kontrollitakse suuri defotmatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikehad on vardakujulise ja need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. > Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. > Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku siisesurumisega
keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras (I-teras); · rööpad; · mitmesugused eriprofiilid Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus
·Torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; ·Võrdkülgne nurkteras; ·Erikülgne nurkteras; ·Karpteras; ·Topelt T-teras (I-teras); ·Rööpad; ·Mitmesugused eriprofiilid.Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna
Lisaks on sellel hea painduvus- ja suur rebimistugevus. PVC ehk polüvinüülkloriidi baasil valmistatud rull-katusekattematerjal on keemia tööstuses valmistatud materjal (polümeriatsiooni ja vinüülkloriidi monomeer). Maailmas kasutatakse PVC toodangust 50% ehituses. Ehitusmaterjalina on see odav ja üpris vastupidav. Viimaste aastatega on üha enam populaarsust kogunud PVC hakanud asendama traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit, betoon, savi, kivi jms. 1.13 PVC PVC katusekattematerjal on kolme kihiline: Pealmine kiht, sisemine kiht, alumine kiht. 1) Pealmine kiht koosneb elastsest PVC'st. See võimaldab kliendil valida erinevate värvitoonide vahel, on libisemiskindel (v.a. pööratud katus).
Kõik kommentaarid