Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betooni vastupidavus (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Betooni vastupidavus #1 Betooni vastupidavus #2 Betooni vastupidavus #3 Betooni vastupidavus #4 Betooni vastupidavus #5 Betooni vastupidavus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor must1 Õppematerjali autor
Lühike, lihtsustatud tõlge keerukast betoonialasest inglisekeelsest teaduslikust tekstist

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
pdf

Eksamiküsimused õppeaines „Betooniõpetus“

Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20

Betooniõpetus
thumbnail
40
odt

Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid

Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone:  Raskebetoon  Normaal ehk tavabetoon  Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.

Ehitusmaterjalid
thumbnail
20
doc

Ehitusmaterjalide referaat

................................................................................9 3.2 Plastifikaatorid ehk veevajadust vähendavad lisandid.........................................................10 3.3 Superplastifikaatorid ehk veevajadust suurel määral vähendavad lisandid..................................11 3.3.1 . Superplastifikaatorite keemilised tüübid.....................................................................12 3.3.2 Kuidas mõjutab superplastifikaator kivinenud betooni omadusi............................................12 3.3.2.1 Survetugevus.....................................................................................................12 3.3.2.2 Poorsus............................................................................................................13 3.3.2.3 Kuivamiskahanemine...........................................................................................13 3.3.2.4 Külmakindlus.......................................................

Ehitusmaterjalid
thumbnail
24
docx

Ehitusmaterjalide referaat

............................................................................................19 4.10. Lagunemist saab vältida...................................................................................19 5. Raskebetoon.......................................................................................................................20 5.1. Raskebetooni koostismaterjalid..................................................................................20 5.2. Betooni survetugevus ja konsistentsiklassid...............................................................24 5.3. Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus..................................................................24 5.4. Raskebetoonide olulisimad omadused.......................................................................24 5.5. Raskebetooni eriliigid.................................................................................................25 6. Kasutatud kirjandus...

Ehitusmaterjalid
thumbnail
15
rtf

Materjaliõpetus

Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT > Tõmbele kontrollitakse suuri defotmatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikehad on vardakujulise ja need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. > Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. > Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku siisesurumisega

Kategoriseerimata
thumbnail
34
docx

EHITUSMATERJALID

keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras (I-teras); · rööpad; · mitmesugused eriprofiilid Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus

Ehitusviimistlus
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

·Torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; ·Võrdkülgne nurkteras; ·Erikülgne nurkteras; ·Karpteras; ·Topelt T-teras (I-teras); ·Rööpad; ·Mitmesugused eriprofiilid.Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
thumbnail
27
doc

Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile.

Lisaks on sellel hea painduvus- ja suur rebimistugevus. PVC ehk polüvinüülkloriidi baasil valmistatud rull-katusekattematerjal on keemia tööstuses valmistatud materjal (polümeriatsiooni ja vinüülkloriidi monomeer). Maailmas kasutatakse PVC toodangust 50% ehituses. Ehitusmaterjalina on see odav ja üpris vastupidav. Viimaste aastatega on üha enam populaarsust kogunud PVC hakanud asendama traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit, betoon, savi, kivi jms. 1.13 PVC PVC katusekattematerjal on kolme kihiline: Pealmine kiht, sisemine kiht, alumine kiht. 1) Pealmine kiht koosneb elastsest PVC'st. See võimaldab kliendil valida erinevate värvitoonide vahel, on libisemiskindel (v.a. pööratud katus).

Ehitusmaterjalid




Kommentaarid (1)

psylover profiilipilt
psylover: aitas, väga hea materjal
14:59 02-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun