Sotsiaal-, suhtlemis- ja juhtimispsühholoogia Ainetöö Miks inimesed kardavad lennata? Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................2 1.Inimese käitumisest................................................................................3 1.1 Biheivorism......................................................................................3 1.2 Biheivorismi puudused.....................................................................4 1.3 Psüühika.........................................................................................4 2.Hirm.....................................................................................................5 2.1 Foobiad...........................................................................................5 3.Halb kogemus ......................................................................................6 4.Meedia................
psüühika uurimine on sama, mis käitumise uurimine, on võrreldav näitega, et füüsika uurib mõõtevahendite näitusid. Käitumine on tõendiks vaimunähtuste kohta. Analüütiline biheiviorism. Seisukoht näiliselt vaimuseisunditele osutavate väljendite tähenduse ning ka vaimuseisundite kohta. Kaks lähenemisviisi: hariliku keele filosoofia: analüüsis keele tavakasutust(Ryle, Wittgenstein). Loogiline positivism: suund keele parandamisele, ideaalkeelele(Carnap, Hempel). Ryle biheiviorist?. Ryle soovis näidata nii dualistlike kui reduktsionistlike arvamuste ekslikkust: inimesel on kaks paralleelselt jookvat elulugu(vaimne, füüsiline); tahtlikule käitumisele eelneb alati varjatud tahteakt ning tahtmatule käitumisele see ei eelne. Käitumine on intentsionaalne käitumine, tähenduslik käitumine, mitte kehaliigutuste mehaanika. Biheiviorism ja positivism. Hempel ja tema „Psühholoogia loogiline analüüs“. Loogilistele positivistidele oli omane usk teaduste ühtsusse
Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas
teadmist saada. Thomas Kuhn’i sõnadega öeldes: “Otsus kasutada teatud aparaaditükki ja 2 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © kasutada seda teatud viisil toob kaasa eelduse, et esile kerkib vaid teatud asjaolusid.” (Kuhn, 1962, lk.59). Teadus ei ole läbinisti objektiivne ettevõtmine. Oluline on paradigma valik. Paradigma e. kontseptuaalne võrgustik e. mudel on lähte-eelduste kogum, mille raames teadlane töötab. Paradigma määrab, milliseid mõisteid peetakse õigustatuiks ja milliseid meetodeid kasutatakse andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks. Ehk teisiti öeldes, missuguseid probleeme uuritakse ja kuidas neid uuritakse. Seega on teadusele loomuomane tendents näha teatud tegureid ja mitte näha teisi tegureid. Kui psühholoogia on teadus, siis kehtib nii ülalmainitud võimetus kui tendentslikkus ka
Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, v
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüüh
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritak
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
Kõik kommentaarid