50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaieliisasu
Õppematerjali autor
alati tahtest · R aksepteerib Dewey't, aga kritiseerib ameerika pragmatismi, Rousseau'd, Kanti, Hegelit, Marxi, Schopenhauerit, Nietzschet etc. R on sümpaatsed Locke ja Hume · Tema mammutteos "Lääne filosoofia ajalugu" esitab põhjaliku ülevaate filosoofia ajaloost · R oli veendunud ateist ja patsifist, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade leviku vastu WITTGENSTEIN · Ludwig Wittgenstein (1889-1951) oli Austrias sündinud juudi filosoof üks viiest vennast, kolm sooritasid enesetapu, üks kaotas sõjas parema käe kuulus pianist, kirjutati töid ainult vasakule käele. W oli Russelli õpilane Cambridge'is. W on keelefilosoofia looja · "Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida". See W väide ütleb ta filosoofiast palju. W järgi saab rääkida tõsiasjadest, - tõsiasjadest me moodustame endale pilte
20. sajand oli filosoofiale väga soodus tekkisid uued riigikorrad ning ideoloogiad. Paljud mõtlejad arutlesid just nende teemade üle. Wittgenstieiniga tegutses samal ajal Sigmund Freud, kes pani aluse psühhoanalüüsile, mis on leidnud kasutust nii kirjanduses, kunstis, psühholoogias ja paljudel teistel aladel. Eelteadmised mul Ludwig Wittgensteini kohta puuduvad. 3 Elu Ludwig Wittgenstein sündis 26. aprillil 1889. aastal. Ta sündis perekonda, mis oli üks euroopa rikkaimatest. Tema isa Karl on Austria-Ungari juhtiv raua- ja terasetööstur. Tema vanavanemad olid juudid. Ta oli pere noorim laps ja teda ei peetud eriti andekaks. Ta oskas inglise ja prantsuse keelt. Tal oli neli õde: Hermine, Margaret, Hermine ning neljas, kes suri imikuna ja samuti neli venda: Johannes, Kurt, Rudolf ja Paul. Kolm neist sooritasid enesetapu
■ öelda, et miski on nii ja nii, saab ainult siis, kui see on tõene ■ maailmal ja keelel on üks ja sama loogiline struktuur, kuid me saame tunnetada maailma ainult sinnani kuhu loogika lubab, see mis jääb väljaspoole on müstiline ja mõistetamatu ■ jagab Russelli arvamust: loogikaseadused kehtivad sõltumata teadvusest ja et reaalsel maailmal on loogiline vorm ■ Wittgenstein väidab: on olemas midagi muud peale loogika maailma, midagi mis asetseb teislpool loogika piiri ■ sõnad mida me kasutame ei seostu sellega mis on nende “mõte” ja “tähendus” vaid seostega mida me neile anname (nt mäng) - võimatu on kõik erinevad tähendused üheks definitsiooniks kokku võtta, ■ keelemängud-kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool Andrus Palumäe LUDWIG WITTGENSTEIN LOOGILIS-FILOSOOFILINE TRAKTAAT Referaat Õppetooli juhataja, professor , Peeter Müürsepp Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................... 3 Loogilis-filosoofiline traktaat ......................................................................... 6 Kokkuvõte .................................................................................................
Filosoofilised probleemid põhinevad meie keele loogika valesti mõistmisel, s.t. et kui me suudame mõista keele loogikat õigesti, siis filosoofilised probleemid kaovad. Filosoofia laused ei ole väärad, vaid tähendusetud. Kuulus seitsmes lõpulause: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Filosoofia on läbi aja rääkinud asjast, millest mõttekalt rääkida ei saa, seetõttu peab filosoofia vaikima. 3.Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused": Varast Wittgensteini huvitas see, kuidas keel ja maailm on vahekorras, hilisemat aga kuidas me inimesed üksteisest aru saame, kuidas keele abil teineteist mõjutame, suhtleme. "Filosoofilised uurimused" koosneb kahest osast 1. osa oli valmis juba mitu aastat, kuid W. hoidis selle endale. 2. osa on lisatud W. pärandi hooldajate poolt. Teoses analüüsib W., kuidas keelt kasutatakse. 4."Keelemäng":
Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel! Kimbatus ja Matemaatikas, loogikas, grammatikas, heraldikas, males. abitus: kust/kuidas otsida vastuseid? Vastuse saame kasutades aksioome, reegleid jms "Filosoofilise probleemi vorm on: ,,Ma ei orienteeru."" Ludwig Wittgenstein (2005) IV. FILOSOOFIA VALDKONNAD A. Teoreetiline filosoofia Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia kr vaatlus, uurimine valdkondi st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid: NB! Filosoofia valdkonnad pole ajas muutumatud kastid! Suures plaanis võime jaotada: 1) epistemoloogia
märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Kuid olles selle peale mõnda aega mõelnud, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filosoof on lahanud maailma. Valgustavalt on mõjunud autori loogika käsitlus, mis jätkuvalt tõestab inimmõistuse piiritust positiivses mõttes. Tänu sellistele, särava mõistuse potentsiaaliga inimestele, nagu on Ludwig Wittgenstein, ongi meil kaasajal võimalik nautida erinevaid teaduse loodud hüvesid. Ma pean siin silmas televisiooni, mobiilsidet, internetti jne. Eessõnas on autor märkinud: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud. Raamat oleks oma ülesande täitnud, kui ta kellelegi ,kes teda arusaamisega loeb, naudingut pakuks." LFT on pannud mind huvituma ka teiste filosoofide materjalidest, et veel oma arusaamist filosoofiast laiendada
V: kristluse ja demokraatia hävitamine 18. Mis on Nietzche arvates hävitanud Saksa vaimukuse? V: luterlus, õlu ja Wagneri ooperid 19. Kus oli Nietzche arvates tugev valitsus ilma ,,parlamentaarse totruseta", mistõttu temast võib saada Euroopa valitseja? V: Venemaa 20. Millised 2 poliitikut armastasid kasutatada Nietzche mõistet ,,võimutahe" oma propagandas? V: Mussolini ja Hitler Ludwig Wittgenstein (1889-1951) 1. Kus ja millal Wittgenstein sündis? V: 19. sajandil Viinis 2. Kes oli Wittgensteini isa ametilt? V: rikas tööstur 3. Millised kaks heliloojat käisid Wittgensteinil kodus? V: Brahms ja Mahler 4. Kus Wittgenstein õppis masinaehitust? V: Berliini Tehnikakõrgkoolis 5. Milline filosoof andis Wittgensteinile tõuke tegeleda matemaatika ja filosoofiaga? V: Bertrand Russel 6. Millises ülikoolis Wittgenstein õppis? V: Cambridge'i ülikoolis ja Trinity College'is 7. Millisel maal elas Wittgenstein üksilduses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid