Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel üksusel oma konstitutsioon, tal on seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes jne. Nt Gröönimaa Taanis, Põhja-Iirimaa Suurbritannias, Ahvenamaa Soomes. Administratiivne autonoomia esineb tunduvalt harvemini kui poliitiline autonoomia. Administratiivne ehk haldusautonoomia on poliitlisest tunduvalt piiratum., kuid annab võimaluse kohalike küsimuste otsustamisel ning kohalike riigi- ja omavalitsusorganite kujundamisel arvestada kohalike etniliste rühmade huve, nt Tiibet Hiinas.
koraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud. Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. 9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon, poliitika aga ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus aga ka riigi poliitika teostamise vahend. 10. Millised on öiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted
3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid. 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik
Riigi organid: · seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal · täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal seisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele · kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine 2. ÕIGUSE MÕISTE JA TÄHTSUS 5 Õigust saab määratleda järgnevate tunnuste abil: 1. õigus on käitumisreeglite (normide) kogum ei toimi eraldi, hajutatult, vaid kogumine, süsteem 2. õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum eristab õigusnormide kogumit teistest sotsiaalsetest normidest, sest õigusnorme loob ainult riik 3. õiguses väljendub riigi tahe riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud (rahvas, isik) 4. õigus on üldkohustuslike normide kogum
Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia - võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel üksusel oma konstitutsioon, tal on seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes. Luuakse kohalik parlament ja täidesaatva võimu organ. Sealjuures ei tohi tema seadus olla vastuolus riigi või tema koostisosade huvides, tal ei ole oma kodakondsust ega kohtusüsteemi. Nt Gröönimaa Taanis, Põhja-Iirimaa Suurbritannias, Ahvenamaa Soomes. Administratiivne autonoomia (see on poliitilisele autonoomiale lähedane) - esineb tunduvalt harvemini kui poliitiline autonoomia. Administratiivne ehk
seotud riigiga. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum, mille täitmist tagatakse riiklike sunnivahenditega ja mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusnormid kujutavad endast terviklikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest. Õiguses väljendub riigi tahe ning on üldkohustuslike normide kogum. Õigus ja Õiglus- Mandri-Euroopa õigusperekonnas väljendus õigus seaduses. Mida õiglasem on seadusandja, seda enam võib rääkida õiguse vastavusest õigluse põhimõtetele. Õiguse rakendaja saab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadusest ja ta ei saa neid kriteeriume seadust rikkumata eirata. Seega määrab õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu seadusandja. Anglo-Ameerika õigusperekonnas on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes mõndadel juhtudel ei mõista
Õigusnormid toimivad kogumina. ·Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. ·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus. e) Protsessiõigus. f) Rahvusvaheline õigus. Eraõiguse harud on: a) Tsiviilõigus (Perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus) b) Kaubandusõigus (Äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus) c) Tööõigus 2
omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende
Kõik kommentaarid