50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
91 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
baahhh
Õppematerjali autor
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine....................................................................................
Viimistletud kuju andis Rooma õigusele nn. klassikaline ajastu (2. ja 3. sajandi) jurisprudents (õigusteadus). See ongi õigus, mis omal ajal oli levinud suures osas tolleaegsest antiikmaailmast. Järgnevas referaadis käsitlen lähemalt mõningaid Rooma perekonnaga seotud suhteid. Esmalt sissejuhatav osa Rooma õiguse arenemisloosse ja eraõiguse iseloomustus. Need sissejuhatavad teemad on toodud mõistmaks Rooma õiguse ajalugu ja tähtsust. Edasi käsitlen naise elu vanas Roomas ning orjade ja vabakslastute eluolu. Lisaks Rooma perekonnast lähemalt ja abielust. Abielu cum manu(käe all) ja sine manu(ilma käeta)Abielu sõlmimise vormid. Abikaasade varalised suhted. Kaasavara instituut. Abielu lõppemine. Isavõim. Laste õiguslik seisund. Vanemate ja laste varalised suhted. Isavõimu all olevate laste õigus- ja teovõime. Laste seadustamine (legitimatio) ja lapsendamine (arrogatio, adaptio). Eestkoste ja hooldus. Rooma õigusteaduse areng
2.Nimetada Mesopotaamia ja egiptuse panteoni sarnaseid ja erinevaid jooni. Erinevus on põhimõtteline - Mesopotaamia panteon koosnes ainult inimesekujulistest jumalatest, egiptlaste panteon hübriidolenditest. Samuti oli egiptlaste panteon tunduvalt suurem ja ebaühtlasem - paljudes kohtades olid samadel jumalatel (st sama nimega jumalatel) erinevad funktsioonid või moodustasid nad hübriidi erineva looma või linnuga. Ma ei tea kahjuks suurt midagi aafrika usunditest, kuid Vanaaja tsivilisatsioonide hulgas ei olnud midagi Egiptuse panteonile sarnast. 3.Millest ilmneb, et Mesopotaamias levinud loomismuut on kirja pandud Babüloonia riigis? Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle keskele Marduki tempel 4.Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk? M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate
2.Nimetada Mesopotaamia ja egiptuse panteoni sarnaseid ja erinevaid jooni. Erinevus on põhimõtteline - Mesopotaamia panteon koosnes ainult inimesekujulistest jumalatest, egiptlaste panteon hübriidolenditest. Samuti oli egiptlaste panteon tunduvalt suurem ja ebaühtlasem - paljudes kohtades olid samadel jumalatel (st sama nimega jumalatel) erinevad funktsioonid või moodustasid nad hübriidi erineva looma või linnuga. Ma ei tea kahjuks suurt midagi aafrika usunditest, kuid Vanaaja tsivilisatsioonide hulgas ei olnud midagi Egiptuse panteonile sarnast. 3.Millest ilmneb, et Mesopotaamias levinud loomismuut on kirja pandud Babüloonia riigis? Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle keskele Marduki tempel 4.Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk? M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate
Orja tapmise või vigastamise korral kompenseerida kahju orja omanikule. Perekond oli Mesopotaamias patriarhaalsem kui Egiptuses. Pereisal oli Hammurapi seaduste järgi peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Abielu põhines peigmehe ja tema tulevase äia vahelisel lepingul, millega määrati kindlaks tulevaste abielupoolte varalised suhted. Pruudi kaasavara kuulus naisele, ja kui mees end oma naisest lahutas lasi, tuli see tagastada naise sugulastele. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Igal naisel oli sel juhul õigus oma kaasavara just oma lastele pärandada. Mehele olid lubatud ka abieluvälised seksuaalsuhted. Naiselt seevastu nõuti ranget monogaamsust (seksuaalsuhteid ainult oma mehega). Abielurikkujaid ootas surmanuhtlus nii naine kui ka temaga patustanud mees seoti kokku ja visati jõkke. Siiski võis mees soovi korral oma naisele ka armu anda. Jumalad
Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistunud ühiskond, riiklus, kirja kasutamine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia umbes 3000 eKr Egiptus umbes 2500 eKr Ameerika tsivilisatsioonid: Peruu, Kesk-Ameerika umbes 1600 eKr 3. Egiptus Looduslikud olud:
hävitas selle. Suurejoonelised ehitustööd Babüloonias Rippuvad aiad, Paabeli torn. Perekond : · Patriarhaalne. · Pereisal oli väga suur võim oma kodakondsete üle. · Mehel võis olla mitu naist, naisel aga vaid üks mees. Varaliselt oldi võrdsed. · Kui naine pettis, siis võis tema mees otsustada, kas laseb naise koos mehega, kellega ta teda pettis, tappa või mitte. Ühiskonnakorraldus : · Kõrgem võim (mitte piiramatu, pidi arvestama ülikutega) kuningal, kes oli ühtaegu ka ülempreester. Jumalaga samastamist ei olnud. · Preesterkonna ja kuningate suhted olid olulised kohal riigi juhtimisel. Tsikuraadid (astmiktemplid). Sumerte aja ühiskonda kutsutakse tempelühiskonnaks preestrid juhtisid kõike. Hierarhia :
7. käsitöölised pidid töötama vaarao juures ja nagu nimigi ütleb, oli nende ülesanne valmistada riigile vajalikke käsitöötooteid. 8. orjad nenede hulk oli väike. Nad täitsid väga mitmeid ülesandeid: töötasid vaarao majapidamises, osalesid suurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. Valitsejate puhul oli värk natuke erinev. Nemad pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Niisiis oli Egiptuse perekond erand kõigi teiste selle aja tsivilisatsioonidega võrreldes. USK (ptk. 4 lk. 29-36) Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Osa jumalaid kehastas ka loodusnähtusi. Tähtsamad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hathor, Anubis, Thot.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid