10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
168 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maiken Männik
Õppematerjali autor
• Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. • Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise. • Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad, võetakse sageli kasutusele, kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti. 4. Kindel, väärtuseline ja kombineeritud tollimaks. Liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest (hinnast), kusjuures transpordikulud võivad olla kaasa arvatud või mitte. Kombineeritud tollimaks kujutab endast kahe eelmise tollimaksu kombinatsiooni 5
saavutada erinevat mõju nende sisseveole. · Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. · Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise. · Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad, võetakse sageli kasutusele, kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti. 4. Kindel, väärtuseline ja kombineeritud tollimaks. Liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest (hinnast), kusjuures transpordikulud võivad olla kaasa arvatud või mitte. Kombineeritud tollimaks kujutab endast kahe eelmise tollimaksu kombinatsiooni 5. Tollimaksu mõju seda kehtestanud väikeses avatud majanduses: tulemused
Tollimaksu ja kvoodi mõju üldistamine Tunnus Toll Kvoot 1. Sisseveetava Piirangut kogusele ei ole, see sõltub maailmaturu Piirang on kogusele vastavalt kvooti määraga. koguse piiritlemine pakkumise ja hinna muutumisest. 2. Kehtivusaja Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: kehtivusaeg on aasta. piiritlemine tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. 3. Mõju hinnale Mõjutab kaupade suhtelisi hindu Hinnad turul hind tõuseb sõltuvalt piirangu rangusest, võrreldes võrreldes vabaturu situatsioonis maailmaturuga potentsiaalse impordiga tõusevad, tollimaksu võrra. 4. Mõju tarbijatele Tarbijad saabada impord kauba kallimalt kätte kui Tarbij
· Riigieelarve tulude argument- · Ratsionaalse tarbimise struktuuri argument- · Riigikaitse ja ohutuse argument- riik ei saa kunagi olla täiesti isevarustav, sest loodusressursid pole võrdselt üle maailma jaotunud. Isevarustamine läheb tavaliselt ka rohkem maksma. 22. Tollimäärade kehtestamise põhimõtetest lähtudes võib eristada neli enamlevinud tollimaksu liiki, need on kindel, väärtuseline, kombineeritud ja liikuv tollimaks. · Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult (kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk). Näitena võiks tuua USA tollimaksu importveinile, mis on 37,5 senti gallonilt (gallon = 3,89 liitrit) (tollimaksude dünaamika hindamiseks toome võrdluseks, et 1936. aastal oli sama toll 1.25 dollarit gallonilt). Kindla tollimaksu puhul ei tule toote hinnad arvesse ja
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi
Näide Spetsiifiline tollimaksumäär 100 kr iga imporditava mobiiltelefoni kohta. Kui mobiiltelefon maksab 1000 kr, siis tolliamet kogub iga telefoni pealt fikseeritud summa 100 kr. Väärtuseline tollimaksumäär (ad valorem) · Mille korral tollimaksumäär väljendatakse protsentuaalse määrana kauba tolliväärtusest Näide 20%-line tollimaks mobiiltelefonile tähendab, et tolliamet kogub 200 krooni maksu iga mobiiltelefoni pealt Kuidas mõjutab tollimaks kaupade hinda siseriiklikult ja maailmaturul? Kuidas mõjutab see siseriiklikku heaolu? · Tollimaks tõstab kauba hinda importivas riigis ja alandab hinda eksportivas riigis · Nende hinnamuutuste tulemusel: Tarbijad importivas riigis kaotavad ja eksportivas riigis võidavad Tootjad importivas riigis võidavad ja eksportivas riigis kaotavad
(1) Mis moodustab kaubanduse baasi, st. miks riigid ekspordivad-impordivad just neid tooteid? (2) Milliste kauplemistingimuste8 (suhteliste hindade) juures toimub vahetus maailmaturul? (3) Milline on võit rahvusvahelisest kaubandusest tootjate ja tarbijate jaoks? 8. Toolimaksu mõiste ja liigid Tollimaks1 on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Tollimaks pole üheselt mõistetav, s.t. eksisteerib terve hulk erinevaid tollimaksu liike ja määrasid, milles orienteerumiseks on neid otstarbekas liigitada. Tollimaksude klassifitseerimisel võib lähtuda mitmesugustest alustest. Tollimäärade kehtestamise põhimõtetest lähtudes võib eristada neli enamlevinud tollimaksu liiki, need on kindel, väärtuseline, kombineeritud ja liikuv tollimaks. Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult
Ka nende positiivseid ja negatiivseid külgi tuleb hinnata võrreldavate eeliste (suhteliste kulutuste) printsiibist lähtudes. Põhimõtteliselt on takistused vabakaubandusele negatiivse mõjuga majanduse arengule ja heaolu tõusule. Konkreetse riigi huvide seisukohalt võib sellistel takistustel olla teatud kasulikkus, mille tõttu neid ka soositakse. 4.3 Protektsionismi takistused TOLLIMAKS on aktsiisimaks importkaupadele. Fiskaalne tollimaks kehtestatakse tavaliselt neile kaupadele, mida antud maal ei toodeta eesmärgiga saada tulu keskvalitsuse eelarvesse, nad on suhteliselt madalad. Kaitsetollimaks kehtestatakse sisemaise tootja kaitseks väliskonkurendi eest, ta pidurdab importi. Keelustav tollimaks on nii kõrge, et ta katkestab impordi täielikult. Tollimaksu tagajärjed: 1) riigieelarvesse laekuvad tollitulud. 2) rahvuslikud tootjad, tegutsedes tolli varjus, saavad suurendada tootmise mahtu ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid