jala tõukega, hüpped üles, edasi ja kõrvale, üksikuid hüppeid ja kordushüppeid. Hüppeid sooritatakse eraldi ja seeläbi koos teiste mänguvõtetega nagu hüppevise, korvi alt vise, lauavõitluses jne. 4)Peatumisviise liikumiselt on korvpallis kaks: · Ühetaktiline peatumine ehk peatumine hüppega · Kahetaktiline peatumine ehk sammpeatus 5) Pallikäsitsustehnika all mäeldakse järgmisi ründemängu võtteid: - söötmine-püüdmine - põrgatamine - viskamine Pallikäsitsustehnika all mõistetakse ka lauavõitlust ja läbimurdeid 6) Palli käsitsemisel hoitakse palli harali ja pingevabade sõrmede vahel sõrmeotstega, peo- pesad palli ei puuduta. Sõrmed asetsevad pallil ühtlaselt ja sümmeetriliselt, pöidlad moodustavad nimetissõrmedega umbes 90 kraadise nurga. Käte liigutus pallikäsitsemisel on sama nii söötmisel, põrgatamisel kui ka viskamisel, käed sirutuvad alati palli liikumise suunas.
Siis liigub pikki keskjoont teise risti pöörde Nüüd tuleb tagasi korvile. Lõpetab viske. Harjutus 32. Joonis36. Kõigepealt vahetavad omavahel pikad söödud kaarsöödud. Siis liiguvad põrgatusega keskele ja vahetavad keskväljal põrkesöödud ning seejärel viivad põrgatusega palli korvi. Harjutus 33. Joonis37. Kolonn esimene söödab palli vastu lauda- järgmine mängija peab õhust palli saama ning tagasi vastu lauda söötma. Peale söötu jookseb õpilane ümber treeneri. Harjutus 34. Joonis38. Liikumist alustab pallita mängija 1. Teeb nurgalõike korvile, spurdib tagasi saab söödu teisest kolonnist 2-lt. Peale pidurdamist ja palli püüdmist pöörab 1 ennast rinnaga korvile, siis teeb viskepette ja liigub korvile. Algul vise korvi alt sammudelt, hiljem keskpositsiooni vise. Mängija 2 teeb peale söötu 1-le samuti nurgalõike, saab söödu 3-lt ja jätkab ülalkirjeldatud viisil. Harjutus 35. Joonis39. Mängijad 4-s nurgas
Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile.Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. [1] 1. TÄNAPÄEVA KORVPALLI AJALUGU Tänapäeva korvpall sai alguse 1891. aastal Uus-Inglismaal Springfieldi kolledzis. Valitsenud karm talv sundis tundengeid saali jääma. Ühendriikides mängisid üliõpilased sügisel ameerika jalgpalli ja kevadel pesapalli, talveks jäid võimlemine ja teised vähem populaarsed
Siis liigub pikki keskjoont teise risti pöörde Nüüd tuleb tagasi korvile. Lõpetab viske. Harjutus 32. Joonis36. Kõigepealt vahetavad omavahel pikad söödud kaarsöödud. Siis liiguvad põrgatusega keskele ja vahetavad keskväljal põrkesöödud ning seejärel viivad põrgatusega palli korvi. Harjutus 33. Joonis37. Kolonn esimene söödab palli vastu lauda- järgmine mängija peab õhust palli saama ning tagasi vastu lauda söötma. Peale söötu jookseb õpilane ümber treeneri. Harjutus 34. Joonis38. Liikumist alustab pallita mängija 1. Teeb nurgalõike korvile, spurdib tagasi saab söödu teisest kolonnist 2-lt. Peale pidurdamist ja palli püüdmist pöörab 1 ennast rinnaga korvile, siis teeb viskepette ja liigub korvile. Algul vise korvi alt sammudelt, hiljem keskpositsiooni vise. Mängija 2 teeb peale söötu 1-le samuti nurgalõike, saab söödu 3-lt ja jätkab ülalkirjeldatud viisil. Harjutus 35. Joonis39. Mängijad 4-s nurgas
ja saab 4-lt söödu vabaviske joonele. Püüab palli ja hüppelt vise. Harjutus 18. Keskmine mängija 3 söödab 2-le ja liigub ümber äärmise mängija sellel äärel kuhu ta söötis ümber 1-e. 2 söödab teisele poole 4-le ja liigub ümber 5-e jne. Harjutus 19. Mängija 1 alustab spurdiga alla, 2 meetrit enne alumist koonust läheb üle tippimisele kaitseasendis: põlvist alla, käed üles ja näpud laiali. Koonuse juures tipib paigal kas 2 sekundit või treeneri märguandeni (n. et kontrollida asendit). Teeb 180 kr. pöörde ja spurdib ülemise koonuse suunas. Alustab tippimisega 2m enne jne. Nii kõikide koonuste juures. 3-punkti kaare kohal läheb jooksult üle kaitseasendis liikumisele (u.4 meetrit), jätkab spurdiga jne. Harjutus 20. 3 söödab 5-le ja liigub ise sinna kolonni jne. Harjutus 21. 3x4 vastu poolel väljal. Kaitse jätkab kuni suudab ründajad üle mängida.
Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Palli ei tohi aga kindlasti mitte süles või käes edasi kanda. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängureeglid Korvpalli reeglites on 8 reegli (e peatüki) vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest, kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud.
Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast saab vahetusmängija siis kui kohtunik lubab vahetusmängijal tulla väljakule või siis
Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv,
Kõik kommentaarid