Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Valgusallikad, kiirgus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Valgusallikad-kiirgus #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tanel_S Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
odt

Valgusallikad

tugevasti helendavaks. Leegi nõrgalt helendavas, kuid suhteliselt kõrge temperatuuriga ja hapnikurikkas välisosas põlevad gaasid täielikult. 4.Gaaslahenduslamp Gaaslahenduslamp on seadis milles elektrienergia muundub valgusenergiaks, kui selle kolvis olevat gaasi või mingit muud ainet (helavhõbe, halogeen) gaasi läbib elektrivool või selle toimel tekitatakse kiirgus, mis paneb luminofoori helendama. Heelium põleb oranzilt, Neoon põleb punakasoranzilt, Argoon põleb violetselt või helesiniselt, Krüptoon põleb hallilt, Ksenoon põleb hallilt või rohekassiniselt. Lahenduslampide hulka kuuluvad: luminofoor-, elavhõbe-, ksenoon-, impulslambid. Lamp koosneb silindrilisest või kerasjast klaas või keraamilisest või metallkolvist, elektroodist või elektroodidest ja soklist või soklitest.

Füüsika
thumbnail
26
pptx

Valguse kiirgumine

Valguse kiirgumine Sinagina Liza 11B  Juba saime teada, et aatomite maailmas, mida nimetatakse ka mikromaailmaks, kehtivad hoopis teised seadused, kui meile silmaga nähtavas maailmas ehk makromaailmas. Valguse kiirgumise vesiniku aatomis.  Näiteks mikromaailmas on mõned füüsikalised suurused kvantiseeritud. See tähendab, et neil ei saa olla suvalisi väärtusi, vaid ainult teatud kindlaid väärtusi.  Need väärtused saavad üksteisest erineda vaid kindlate suuruste – nn kvantide kaupa. Üheks selliseks suuruseks on energia. Tuleb välja, et aatomitel saab olla ainult teatud kindla väärtusega energiaid.  Energia kvantolemus võib ilmneda ka makromaailmas. On selliseid olukordi, kus kehal saavad olla ainult kindlad energia väärtused.  Näiteks trepil seisval inimesel on kas ühele või teisele astmele vastav potentsiaalne energia. Kahe ast

Füüsika
thumbnail
4
doc

Soojuskiirgus

Soojuslik tasakaal kahe keha vahel: I keha II keha Kui ühe keha T on suurem kui teise oma siis ta ka kiirgab rohkem energiat kui teine keha. Samas langeb esimese keha T (üha vähem hakkab ta kiirgama). Teine keha neelab teine keha esimese keha kiirgust, mille tulemusena hakkab jne.... teise keha T tõusma. Tõuseb ka teise keha kiirgus võime ja ta hakkab hoopis esimest keha soojendama. Niimoodi "pendeldades" saavutavad kaks keha lõppuks tasakaalu. Keha temperatuur ja kiirgus on omavahel tasakaalus R abs. must keha on kõige parema kiirgus võimega. Ta hakkab hõõguma madalamal T kui valge keha Absoluutselt musta keha kiirguse seadused:

Füüsika
thumbnail
25
doc

Uurimustöö Mikrolaineahjud

ning pöörlev alus. Magnetron - Magnetron on seade, milles elektronid koondatakse negatiivselt laetud plaadile, kust nad hakkavad liikuma positiivselt laetud plaadi poole. Seadmesse asetatud magneti abil muudetakse elektronide liikumistee spiraalseks ning vahepeale asetatud antenni abil suunatakse osa kiirgusest küpsetuskambrisse. Elektronide trajektooride spiraalsus on vajalik, et luua resonantssagedus, mille abil muutub kiirgus praktiliselt kasutatavaks. Magnetroni kasutegur on ligi 65­70 protsenti. (Sepp, T 2007) (vt Joonis 2) Joonis 2. Magnetroni skeem. (Vollmer et al 2004: 75) 9 Transformaator - Mikrolaineahju üheks oluliseks komponendiks on transformaator ehk trafo, mis muudab tavalise 220-voldise pinge kõrgepingeks(Sepp, S 2007). Küpsetuskamber - Küpsetuskamber on uksega metallist kast

Füüsika
thumbnail
1
doc

Elektromagnetlained KT nr. 3

väli tekitab muutuva elektrivälja. 2. Eml on muutuvate elektri ­ ja magnetväljade levimine lainena. 3. Eml tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. 4. Eml lainepikkus ­ vähim kaugus eml kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel Sagedus ­ täisvõngete arv 1 sekundis Levimiskiirus vaakumis ­ 3*108 m/s 5. Skaala: madalsageduslikud võnkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgeni kiirgus, gamma kiirgus Omadused: 1.Kõik eml 2.Nad erinevad saamisviiside, lainepikkuse ja sageduse poolest. 6. Valgus on eml, mille lainepikkus on 380-760 nm. 7. E=E0 sin 2f (E-vektori hetkeväärtus, E0 -valguslaine tugevus, f-valguslaine sagedus) Suurust, mis on võrdeline E2-ga nim valguslaine tugevuseks ehk valguse intensiivsuseks. 8. Inimese silm on võimeline eristama erineva lainepikkusega lained ­ erinevus 5 nm võrra.

Füüsika
thumbnail
12
ppt

Elektromagnetväli ja - lained

vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlained Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. Jaguneb nt: Madalsageduslained, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus http://www.youtube.com/watch? v=eCkmsoZCJhw James Clerk Maxwell Soti füüsik ja matemaatik Elektromagnetilise väljateooria rajaja Esimese värvifoto tegija 1861 Sagedus Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). Lainepikkus

Füüsika
thumbnail
5
docx

Elektromagnetvõnkumised, -lained

Eml ehitus Eml olemasolu tõestas inglise füüsik James Clerk Maxwell (1831-1879). Eml-i tekitas esimesena saksa füüsik Heinrich Hertz (1857-1894). Ta tekitas need avatud võnkeringi abil. Eml omadused Eml on ristlaine - E ja B vektor on omavahel risti, risti on nad ka kiiruse suunaga Levimiskiirus on 300 000 m/s Eml liigid: Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud) Raadiolaine Infrapunane kiirgus Nähtav valgus !!!!!!!!!! Ultravalgus Röntgeni kiirgus Gamma kiirgus Nende ühine omadus on see, et nad on eml-d. Erinevus: need liigid erinevad laine pikkuse, sageduse ning saamisviiside poolest. 4. Raadiolained Raadioside ­ see on informatsiooni edastamine raadiolainete abil sagedusega 3108 - 31013 Hz, kainepikkusega suurusjärgus 1000 m ­ 1 dm Raadiolainete liigid Nimetus Lainepikkus Tähis

Füüsika
thumbnail
15
docx

Lühilaine levi

kõrgusele, öösel tema ulatus ja aktiivsus väheneb. Ionosfääril saab eristada erinevate omadustega kihte, mida alates madalamast tähistatakse tähtedega "D", "E" ja "F". Sõltuvalt ionosfäärini jõudnud laine iseloomust, kohtumisnurgast ja kihist, võib raadiolaine neelduda, peegelduda või ka kihist läbi kulgeda. Lisaks ööpaeva vaheldumisele mõjutab ionosfääri seisundit Päikese aktiivsuse tsükkel. (Ibid., 19) Ionosfääri kihid Ioniseerumise tekitab päikese ultravioletne kiirgus (molekulaarne lämmastik ja hapnik lagunevad kiirguse mõjul atomaarseks), mis on väga intensiivne atmosfääri kõrgemates kihtides. Selle tagajärjel tekib mitu ioniseeritud kihti, mis on välja toodud järgneval joonisel (joonis 1). Ionosfääri kihid asuvad erinevatel kõrgustel ja omavad erinevat ioniseerumise tihedust (lisa 5). Ionosfääri kõige madalamal asetsevat ioniseeritud kihti, nimetatakse D kihiks. D kiht moodustub

Füüsika



Lisainfo

spikker

Kommentaarid (1)

sly101 profiilipilt
argo sulu: väga hästi aitas mind:)
16:43 18-06-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun