jätkamiseks vajaliku raha enne toodangu jõudmist tarbijani, tarijale võimaldatav järelmaks lubab tarbida enne tasumist. · Reklaamifunktsioon- selle sisu on turu funktsioneerimiseks vajalik info levitamises. · Kaubandusfunktsioone on kirjanduses nimetatud ka turunduse hartaks, kuna need vajavad lahendamist iga ettevõtte poolt kes tahab jõuda tarbijani. Kaubandusturunduse juhtimine · Kaubandusturunduse juhtimine sisaldab 4 faasi: 1. Tegeliku olukorra analüüs 2. Eesmärkide saavutamiseks vajalike abinõude kavandamine 3. Kavandatud meetmete teostamine 4. Saavuatud tulemuste võrdlemine soovituga ning oma tegevuse korrigeerimine Analüüs kui kavandamise eeldus · Tegeliku olukorra analüüs peab hõlmama nii ettevõttesiseseid kui ka- väliseid asjaolusid. · Siseanalüüsi objektiks on : Ettevõttesenine äripoliitika ja selle tulemusena saavutatud seisund
kasum, kahjum jne 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandustoimingud Kaubandustoimingud saab põhjalikumalt avada üksikfunktsioonide ja funktsioonisüsteemide kaudu: Kaubandusettevõte, majandusüksus, kus need toimingud aset leiavad (ost-müük); Kaubandusettevõte kui tunnetusobjekt ei ole reaalselt eksisteeriv ettevõte, vaid mõtteline objekt, reaalse ettevõtte lihtsustatud kujutis; 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte mudel (1) Kaubandusettevõtet saab põhjalikumalt avada kaubandusettevõtte mudeli ja tegurite ning printsiipide kaudu. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte mudel (2) Iseseisev institutsioon, mille põhitegevuseks on kaupade müük, turustamine, turundus, kuid täidab ka teisi ettevõttele omaseid funktsioone (sisseost, laondamine, finantseerimine, arvestus); Majandusüksus, milles toimub tulemitegurite
toitlustamist oma valduses oleva tegevuskoha kaudu. kaupleja - isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust kaubanduse korraldaja isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil. kauplejal ja kaubanduse korraldajal on lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris · Kaubandusettevõtte mudelid: · iseseisev institutsioon, kelle põhitegevus on kaupade müük (Gabler Wirtschafts- Lexikon, 1988), kuid täidab ka teisi ettevõttele omaseid funktsioone (sisseost, ladustamine, finantseerimine, arvestus); · majandusüksus, milles toimub tulemitegurite kombinatsioon, et pakkuda kaupade ja teenuste kombinatsiooni oma ostjatele; · majandusüksus, kes tegutseb kaupade ostu- ja müügiturgudel, raha- ja kapitaliturul ning tööjõuturul;
Turunduse ülesandeks on ületada tootmise ja tarbimise vahel eksisteerivad vastuolud ja lõhed ning luua tarbijate jaoks järgmisi kasulikkusi: vormikasu, kohakasu, ajakasu ja omandikasu. Funktsioonid: ostmine, müümine, transporti-mine, ladustamine, standardiseerimine, sorteerimine, finantseerimine, riski võtmine, info vahetamine 5. Turunduse juhtimise protsess (turuvõimaluste analüüs, sihtturu valik, turunduskompleksi kujundamine, turundusplaani elluviimine ja kontroll). Turunduse juhtimine on sihtotsijatega soodsate vahetuste sisseseadmiseks, alalhoidmiseks ja laiendamiseks mõeldud vahendite ja võtete analüüs, planeerimine, elluviimine ja kontroll lõppeesmärgiga saada kasumit, suurendada läbimüüki ja turuosa. Turuvõimaluste analüüs: *turundustingimuste süsteem ja turundusinfo *turunduskeskkond (makro ja mikrokeskkond) *turg (individuaaltarbijate ja ettevõtete turg) *toote ja turuvõrk Sihtturu valik: *nõudluse mahu mõõtmine ja nõudluse tüübi hindamine (neg
Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus. Ülesannne 5. Täida antud tabelis sisendite ehk ressursside osa SISENDID
Kõige vanem neist on massturundus ehk diferentseerimata turundus, mis tähendab teatud toote masstootmist ja massturustamist, katset meeldida kõigile tarbijagruppidele järelikult lähenetakse koguturule. Teatud toote sihtturuks võib olla koguturg. Sellisel juhul planeerib firma ainult ühe turundusmeetmestiku. Sihtturu ostjatel on sarnased vajadused, mistõttu organisatsioon rahuldab ühtse turundustegevusega valdava osa tarbijaid. Koguturule orienteeritud turunduse juhtimine hõlmab ühte toote-, hinna-, turustus- ja toetuspoliitikat. Üheainsa turundusmeetmestikuga on võimalik jõuda koguturu kõigi tarbijateni. Nimetatud printsiibi alusel on hästi turustavad enamasti toidukaubad (sool, suhkur jne). 19 Koguturule lähenemine on edukas kahel tingimusel: 1) tarbijate tootevajadused ja nõuded on ühesugused. Kui inimeste vajadused ja nõudmised ei ole ühesugused, kuid firma kasutab vaid ühte
Kordamisküsimused 2011 Hinnapoliitika ja strateegia MS.0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muutused: hinna "juhtiv" e. "ü
Rasketööstuse kõrval arenes Eestis sõjajärgsetel aastatel kiiresti ka kergetööstus. Sel perioodil avati esimene selve kauplus (Foto 1.) . Foto 1. 19 5 AASTAD 1956 KUNI 1958 Sel perioodil kerkis esile vajadus täiustada rahvamajanduse planeerimise süsteemi. NSV Liidu Ülemnõukogu võttis 1957. aasta mais vastu seaduse tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasise täiustamise kohta. Paljude majandusharude juhtimine anti üle administratiivsete majanduspiirkondade rahvamajandusnõukogudele. Nõukogu Liidus oli loodud Kõrgem Rahvamajanduse Nõukogu ja selle juurde kuuluv Kaubanduse Riiklik Komitee, mis hakkas koostama plaane ja ülesandeid liiduvabariikide kaubandusministeeriumidele. Moodustati ka Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu. Eestis algas sel ajal kaubandusorganisatsioonide juhtimise tsentraliseerimine. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 10.07.1957.aasta määruse nr
Kõik kommentaarid