1848.-1849.
aasta revolutsioonid.
Revolutsioonide
põhjused:
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
92 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anni Karu
Õppematerjali autor
S veits kuulutati igavesti neutraalseks riigiks 3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus? Viini kongressi otsusega loodi Saka Liit , kuhu 1815 aastal kuulus 41 Saka riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi kooseisus. Liidu liikmesriikidel ei olnud ühtset välis-ja majanduspoliitikat , seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria. 8. Loetle : 1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse! Revulutsioonid said alguse 1848 a jaanuaris Itaaliast 1848 a veebruaris puhkes Pransusmaal. Võimult kukutati juulimonarhia ja Pransusmaa kuulutati vabariigiks. 1848a veebruari lõpus ,kulmineerudes 18 märtsi väljaastumisega Preisimaaa pealinnas Berliinis 1848 a märtsi keskel Austria pealinnas Viinis ning võimult kukutati Metternich Mõnipäev hiljem vallandusid rahutused ka Ungaris. Revolutsioonide põhjused: Revolutsioonide põhjused:
Caesari tütar Julia läks oma mehest lahku ja abiellus Pompeiusega. Väimees oli Caesarist kuus aastat vanem, kuid sellele vaatamata osutus abielu õnnelikuks. Järgmisel aastal läks Caesar prokonsulina viieks aastaks Gallia asevalitsejaks, hiljem uuendati ta volitusi veel viieks aastaks. Ta sai oma käsutusse kolm leegioni, millele lisaks ta ise moodustas veel uusi leegione. Gallias näitas Caesar end visa võitleja ja andeka väejuhina. Oma vägedega vallutas Caesar 8 aasta jooksul lisaks seni roomlastele kuulunud lõunarannikule kogu Gallia ja sooritas kaks sõjaretke Britanniasse ning ühe üle Reini jõe Germaaniasse. Sõdurid jumaldasid oma väepealikut, kelle sõdimist iseloomustab tema enda ütlus: "Tulin, nägin, võitsin" (Veni, vidi, vici). Lisaks röövis Caesar gallide pühakodadest niipalju kulda, et müüs seda Itaalias nagu tavalist kaupa. Nüüd oli tal ustav sõjavägi, väejuhi kuulsus ja rikkus.
inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglil-toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaeffektiivsust. Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide ) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid. Marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Pilet 5 1) inglise revolutsioon Revolutsioon tekkis kuninga ja parmlamendi vastaseisust Charles I ajal. Charles I üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Charles I saatis parlamendi laiali kuid absolutistlikku võimu tal kehtestada ei õnnestunud. 1640. aastal kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris esinduskogu laialisaatmisega. 1642- 1648 Kodusõja algus Charles I põgenes Londonist. Sõjaline ülekall läks parlamendi toetajatele. Edu saati Oliver Cromwelli
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Mis on Prantsuse revolutsioon? Aastatel 1789-1799 toimunud pöördelised sündmused, vana korraldus asendati uuega. Revolutsioon lükkas käima ,,vana korra" lagunemise ja oli varauusaja lõpuks ning uusasja alguseks. Revolutsioon sünnitas revolutsionäärid st. keegi ei kutsunud üles riiki pöörama või monarhiat kukutama. Revolutsiooni põhjused: Ülevaatlikult on need ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, kuningavõimu kriis ja majanduskriis.
Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus 3) Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles’ õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4) Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused! Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele. 1640. aastatel toimus kaks kodusõda kuninga poolehoidjate ja nn parlamendileeri vahel. 1648. aastal korraldas independentide juht Cromwell parlamendis puhastuse, saatis Ülemkoja laiai ja jättis alamkotta vaid enda pooldajad. Alles jäi päraparlament, kes mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. Charles I hukati jaanuaris 1649. Inglismaa kuulutati vabariigiks
osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3. Tilsiti rahu 1807. Aasta juulis Prantusmaa (Napoleon) ja Venemaa (Aleksander I) poolt sõlmitud rahu, kus Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ja tunnistas nende tegevusvabadust Lääne Euroopas. See rahu pidi olema ,,Igavene Sõprus" Venemaa ja Prantsusmaa vahel. 4. Vasallriik Mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 5. Trafalgari lahing 1805. Aasta oktoobris hävistas Inglise-Hispaania ühendlaevastik Trafalgari merelahingus Prantslaste laevastiku
väljaspoole jäid vaid vähesed täieliku sõltumatuse säilitanud riigid (Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal). 4. Iseloomusta Prantsuse Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96) Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine. Venemaal hinnati Tilsiti leppeid kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust. Aleksander I tahtis Napoleonit hävitada, et oma häbi leevendada. Napoleon ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. 1812. aasta juunis alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale, ta tahtis vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused. Napoleon kaotas 1812. aasta sõja Venemaa vastu, see viis tema languseni. 5. Miks ja millal langes Napoleoni võim Prantsusmaal ja Euroopas? Kuidas oli sellega seotud Waterloo lahing? (lk 96-97) Alguse sai langus nurjunud sõjakäigust Venemaale 1812, sellele järgnesid lüüasaamised Saksamaal 1813.a. koalitsioonivägedele (Venemaa, Preisi, Inglismaa, Austria jt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid