Ekso ja endotermilised reaktsioonid (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Eksotermilistes reaktsioonides on lähteainete energia kõrgem kui saadustel. Eksotermilistes protsessides on soojusefekt ∆ H

Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojusefekt ∆ H > 0 .

Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronipaari abil.

Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada täis oma väliskiht.

Kordne side on kovalentne side, mis on moodustunud mitme ühise elektronpaari abil.

Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronipaari sama tugevusega .

Polaarse kovalentse sideme korral tõmbab mittemetallilisem element ühist elektronipaari tugevamini enda valdusesse, sest ta elektronegatiivsus on suurem ning ta tõmbab elektronipaari tugevamalt.

Elektronegatiivsus iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari.

Elektronegatiivsus suureneb vastavalt elementide metalliliste omaduste nõrgenemisele ja mittemetalliliste omaduste tugevnemisele.

Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli seondumisel.

Ioonvõre moodustavad kristallivõre keskmetes asuvad ioonid . Ioonvõre hoiab koos ioonne side.

Iooniline side on vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinev tõmbejõud ioonkristallis.

Ioonsed ained on kõvad, kuid haprad, neil on kõrge sulamistemperatuur , nad on head elektrijuhid sulatatult, lahustuvad vees küllaltki hästi.

iooniline side – KF, Na2O , BaCl2 – sest koos on metall + mittemetall
polaarne side – NO2, CO2, CH4 – sest koos on kaks mittemetalli
mittepolaarne – S8, O2, Br2, C – sest on ainult üks aine

Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga.

Vesinikside on oluliselt nõrgem kui kovalentne side.

Jää tihedus on väiksem kui vee tihedus, sest jääs tekib vee molekulidest korrapärane struktuur, mis on suhteliselt hõre ning seetõttu ongi jää tihedus väiksem, vee jahutamisel kasvab vee tihedus.

Ainetel , mille molekulide vahel esinevad vesiniksidemed , on märgatavalt kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur , sest selliste ainete lõhkumiseks on vaja rohkem energiat.

NH3 lahustub vees väga hästi, sest ta moodustab veega tugevaid vesiniksidemeid, CH4 on aga süsivesinik ning seetõttu peaaegu ei lahustugi vees.

Metalli aatomid on väiksed ning nende väliskihi elektronid on suhteliselt nõrgalt seotud, mistõttu saavad nad kergesti liikuda ühe aatomi orbitaalilt teisele.

Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metallivõre metallikatioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti ringi liikuvad väliskihi elektronid.

Metallid juhivad elektrit hästi suhteliselt vabalt liikuvate elektronide tõttu.

Sest metallides võivad katioonide kihid metallikristallis üksteise suhtes nihkuda või libiseda ilma metallilist sidet lõhkumata ning seetõttu ongi metallid suhteliselt kergesti töödeldavad.

Molekulaarsed ained on suhteliselt madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, sest molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemete korral ning üsna pehmed kuna molekulid on üksteisega nõrgalt seotud.

Sest tahkel kujul on ioonid nii tugevalt kinni, et ei saa liikuda, sulas olekus aga saavad ioonid kergemini liikuda ning seetõttu on ka sulas olekus head elektrijuhid.

Kordne side on seepärast tugevam kui üksikside, sest koos on mitu sidet ning selle lõhkumiseks kulub rohkem energiat.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

McKen Õppematerjali autor

Sisaldab:
Kovalentne side
Kordne side
Mittepolaarne kovalentne side
Polaarne kovalentne side
Elektronegatiivsus
Iooniline side
Vesiniksid
Jää tihedus
Elektrongaas
Molekulaarsed ained
Kordne side
j.m

eksotermilised reaktsioonid endotermilised reaktsioonid kovalentne side elektronegatiivsus elektrongaas vesiniksid

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemia mõisted

kulutada energiat. Kui lähtainete energia on kõrgem kui saadustel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub) Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline(energia neeldub) Ühinemisreaktsioonides on enamasti ülekaalus energia eraldumine uute sidemete tekkel, seetõttu on enamik ühinemisreaktsioone eksotermilised. Lagunemisreaktsioonides on enamasti ülekaalus energia neeldumine vanade sidemete lõhkumisel, seetõttu on enamik lagunemisreaktsioone endotermilised. Aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari on elektronipaari doonor. Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitali on elektronpaari aktseptor. Sel teel tekkinud kovalentset sidet nimetatakse doonot-aktseptorisidemeks. Keemilist sidet mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil nim kordseks sidemeks. 2. elektronpaari abil tekib kaksikside, 3 elektonipaari abil kolmikside. Kordne side on tugevad kui üksikside.

Keemia

docx

Keemia kontrolltöö - keemilised sidemed

Keemia kontrolltöö Keemiline side Energia muutus keemilistes reaktsioonides Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. Vääriskaaside aatomite väliskiht on täielikult elektronidega täitunud. ( Elektronktett ) Keemiline reaktsioon protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumisel tuleb energiat kulutada. Lähteainetes olevate keemiliste sidemete katkemisel energia neeldub, uute keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub. Termokeemiline võrrand reaktsioonivõrrand, milles on märgitud ka reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub H < 0 ( saaduste energia on madalam kui lähteainetel ). Endotermilistes reaktsioonides energia neeldub H > 0 ( saaduste energia on kõrgem kui lähteainetel ).

Keemia

docx

Aine ehitus ja keemiline side

2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A

Keemia

doc

Keemilised sidemed, aatomiehitus

Metalliline side keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Elektronegatiivsus suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimat keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronipaari. Kovalentne kaksikside kui on 2 elektronipaari. Üksikute aatomite reageerimisel moodustub aatomite vahele keemilineside ja tekib keerukam osake-kristallid, molekulid või ioonid. Keemilise sideme moodustumisel püüavad aatomid elektronide loovutamise või liitmise tulemusena saavutada olukorda, et nende aatomite välisel elektronkihil oleks 8 elektroni. Elemendi aatomi võimet siduda endaga elektrone ühendis nimetatakse elektronegatiivsuseks. Metallide elektronegatiivsus on väiksem, kui mittemetallide elektronegatiivsus. Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub mitte polaarne kovalentne side.

Keemia

odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Miks? Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada väliskihti täitunud elektronide arv, nii on ained püsivamas olekus ja energia kuluvus väiksem. 11. Millised osakesed moodustavad ioonvõre ja millised jõud hoiavad neid osakesi koos? Ioonvõre moodustub ioonide vahel. 12. Selgita metallilist sidet elektrongaasi mudeli põhjal. Ioonvõre moodustavad ioonid ja neid osakesi hoiab koos iooniline side. 13. Kujutage täppvalemi abil järgmiste ainete teke vastavatest aatomitest. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest. Katioone hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid. Nii liikuv kogum moodustab ühise elektronpilve. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, mistõttu seda nimetataksegi "elektrongaasiks". 14

Keemia

docx

Keemiline side

Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides. Tekib aatomi väliskihi elektronide abil. - osalaeng (väike delta) - Suur delta Keemilise sideme tüübid: 1) Kovalentne side a)polaarne b)mittepolaarne 2)iooniline side 3)metalliline side 4)vesinikside Kovalentne side on ühise või ühiste elektronipaaride abil moodustunud side. Polaarne kov. Sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Polaarne side: NO2, CO2, CH4 2 mittemetalli. Mittepolaarse kov. Sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronpaari sama tugevusega. Mittepolaarne side: O2, Br2, C- üks aine, Vesinikside on (iselaadne molekulide vaheline side) keemiline side, kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomiga. Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksideme,

Keemia

doc

Keemiline side ja aine ehitus

II. Keemilise sideme süsteemsus Keemiline side on mõju aatomite või ioonide vahel molekulis või kristallis. Keemilise sideme liigid Kovalentne side Iooniline side Metalliline side Ühine elektronpaar Elektroni üleminek metallilt Metallides Moodustub molekul mittemetallile Üldiselt kaks või enam Tekivad ioonid mittemetalli Aktiivne metall ja mittemetall(id) III. Kovalentne side Kovalentne side on levinuim keemiline side! See moodustub ühise elektronpaari abil: kumbki aatom annab väliskihilt ühe paardumata elektroni elektronpaari, elektronpaari aluseks on vastavate elektronide orbitaalide osaline kattumine, elektronpaar jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber.

Keemia

doc

Üldine keemia

mittemetallilisem kui teine (n. vesinik ja kloor), siis ühist elektronipaari tõmmatakse tugevamalt mittemetallilisema elemendi poole. Polaarse kovalentse sideme puhul on ühine elektronipaar tõmmatud mittemetalsema suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. (n. HCl, CO) Metalliline side Metallide kristallvõre punktides asuvad positiivselt laetud metalli ioonid, mille vahel liiguvad elektronid, mis moodustavad nn. elektrongaasi. K e K+ + e + e e e + e + "elektrongaas" Metalliline side esineb niisuguste elementide puhul, mille väliselektronkihis on 1 kuni3 elektroni, mis kergesti loovutatakse. Metalliline side eksisteerib vaid siis, kui metall on tahkes või vedelas olekus. Vesinikside

Keemia

Rohkem sarnaseid