Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigisüsteem (1)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

  • Riik- kindla territooriumi ja kindla elanikkonnaga maa-ala. On avalik võim.
  • Riigi siseül- maa kaitsmine välismaalaste eest, kava pidamine riigis, sotsiaalabi otsimine, majanduse organiseerimine, korra ja turvalisuse tagamine, haridus, kultuur.
    Riigi välisül- teiste riikidega tutvumine , riigi huvide kaitse välismaal, riigile sobivate lepingute sõlmimine
  • Demokraatia-rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa
  • Kõrgeima võimu kandja on rahvas = Rahvas kannab võimu valimiste teel – valib parlamendi.
  • Eestis saab rahvas võimutseda nii, et ta saab valida.
  • Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi
    Täidesaatev võim- viib seadusi ellu
    Kohtuvõim- jälgib, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega & mõistab õiglust
  • Võimude lahusus - riigi 3 võimu peavad üksteisest seisma eraldi
    Võimude tasakaalustatus- igalühel 3 võimust on sama kaal kui kahel ülejäänul e ükski kolmest võimust ei ole tähtsam kui 2 ülejäänut.
  • Heaoluriik -valitseb demokraatia, turvalisus olemas, riik hoolitseb rahva eest, osutab ühiskondlikku abi, kõrged maksud
  • Põhiseaduslik demokraatia- määrab riigis toimuva (kes ja kuidas valib parlamenti) Riigipea kõrval on ka parlament ja nende võimu piirid panebki paika põhiseadus.
  • Monarhia - võim on päritav, vabariik- võim on valitav, diktatuur- võim põhineb jõul
  • Põhiseadus on kõige tähtsam seadus. Teised valdused peavad olema kooskõlas.
  • Kodanikuühiskond- omaalgatus , inimesed loovad vabatahtlikult seltse, ühinguid, organisatsioone. Ül: 1) olla erialaselt tugev 2) tegeleda oma huvialaga 3) mõjutada riigivõimu. Koolis- läbi õpilasomavalitsuse saab muuta koolireegleid.
  • Majoritaarne- võidavad need, kes saavad rohkem hääli
    Proportsionaalne- kui mitu % valijate häältest erakond sai, nii mitu kohta saab ta parlamendis
    Koalitsioon( valitsus)- erakonnad , kes moodustavad valitsuse
    Opositsioon - erakonnad, kes parlamenti pääsesid, kuid valitsusse mitte
    Radikaalne- käremeelne, kiireid ja põhjalikke muutusi sooviv
    Konservatiivne- alalhoidlik, kinni traditsioonides, pooldab muutusi, aga aeglaseid
    Korruptsioon- äraostmine, kui ametiisik raha või muu eest kellelegi mingi teene teeb
    Onupojapoliitika ( nepotism )- huvide konflikti vorm, riigiametnik kasutab ära oma ametikohta, et oma sugulastele tööd anda
    Altkäemaks- e. pistis , mingi hüve saamiseks, ametiisikule maksmiseks
    Poliitika-riigielu juhtimine ja korraldamine
    Erakonnad-mõttekaaslaste ühendused, neid seob sarnane ideoloogia(ideede, seisukohtade ,süsteemide,vaadete kogum) Eesmärk on läbi valimiste pääseda võimu teostama )
    Vähemusvalitsus- valitsuse mood. erakonnad, kes said vähem hääli, st neil ei ole parlamendi enamuse toetust
    Enamusvalitsus- kui üks erakond kogub enamuse valijate
  • Riigisüsteem #1 Riigisüsteem #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor m p Õppematerjali autor
    Sisaldab riigi valitsemisega, kohtuvõimu riigikorraga seotud mõisteid, küsimusi ja vastuseod.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    docx

    Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

    Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND  Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga  Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik  Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa  Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises  Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate  Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.  Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    8
    docx

    ühiskonna konspekt

    ÜHISKOND Kordamisküsimused Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas toestab võimu vahetult rahvahääletuste teel. NT: rahvahääletus e referendum Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu NT: tänapäeava läänemaailma riigid Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Referendum ehk rahvahääletus 1) 1992 põhiseaduse vastuvõtmine 2) 2003 EL astumine Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatlikule Monarhia - riigi- ja valitsemisvorm, mille eesotsas on eluaegse päriliku võimuga riigipea (monarh). Parlamentaarne ehk piiratud monarhia - riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb kontsitutsiooni ehk põhiseaduse raames. NT: Belgia, Hispaania, Taania, Jaapan Absoluutne ehk piiramatu monarh

    9. klassi ühiskond
    thumbnail
    10
    docx

    Erakonnad, valimised, demokraatia, diktatuur, riik, põhiseadus

    Kontrolltöö nr 2 1) Erakondade mõiste ja roll demokraatlikus ühiskonnas. Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias:  Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid  Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks  Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse  Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitilised

    Poliitika
    thumbnail
    20
    docx

    Ühiskonna arvestuse kordamisteemad ja vastused

    1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb juhtimisega)

    Inimene ja ühiskond
    thumbnail
    18
    docx

    Demokraatia ja Eesti valitsemiskord

    Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille ees

    Ajalugu
    thumbnail
    20
    doc

    Ühiskonna kursus

    Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond ­ suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ­ ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond ­ võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond ­ tööjaotus ­ perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ­ ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekon

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    8
    doc

    Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte

    Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA ­ perekond ­ sõbrad ­ kool ­ linn ­ riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand ­ avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand ­ eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond ­ sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond ­ riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad ­ majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor ­ riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor ­ erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor ­ kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu ­ see

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    9
    doc

    Ühiskonna valitsemine

    ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel ­ vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk re

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (1)

    kiivis profiilipilt
    kiivis: Väga hästi seletav materjal . Aitas vägagi ühiskonnas , ja töödes.
    12:09 16-11-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun