Rakuõpetus (3)

RAKUÕPETUS
Mõisted: tsütoloogia, ainurakne , hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid ,, histoonid , nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud , osmoos , difusioon , plastiidid , klorofüll, karotinoid , tsentraalvakuool , turgor , heterotroof , hüüf, mütseel, viljakeha , mükoriisa,, plasmiid , gaasivakuool ,, piilid
1. Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk ? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16. Taimerakule iseloomulikud organellid . 17.Rakukesta ehitus ja tähtsus. 18. Plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus. 19. Vakuoolide tähtsus. 20.Kuidas on seotud vakuool ja turgor? 21.Miks taim veepuuduses närbub?. 22. Miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? 23.Seente üldised iseloomulikud omadused . 24.Milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus? 25.Milliste tunnuste poolest erineb eeltuumne organism päristuumsest rakust? 26. Mis tähtsus on bakteritel looduses? 27.Kuidas inimene kasutab baktereid?

tsütoloogia- rakuteadus, uurib rakkude ehitust ja talitust

ainurakne- koosneb ainult ühest rakust, on väga väiksed, palja silmaga ei näe

hulkrakne- on vähem kui ainurakseid, koosnevad paljudest rakkudest, on suuremad

prokarüoot- e. Eeltuumsed . Nende hulka kuuluvad bakterid , puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure

eukarüoot- e. Päristuumsed. Jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine

karüoplasma- tuumasisene plasma , sisaldab DNAd, valke, RNAd ja madalmolekulaarseid ühendeid

homoloogilised kromosoomid- kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene

histoonid- peamised kromosoomivalgud, kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida

nukleosoomne fibrill- selle moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste

aktiivne transport- ainete liikumine läbi rakumembraani, ainete transpordiks kulutab rakk energiat

transportvalgud- valgu molekul , mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise

osmoos- on lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama konsentratsiooniga keskkonnast kõrgema konsentratsiooniga lahuse suunas

difusioon-

plastiidid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse koloro-, kromo- ja leukoplaste

klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigement, mis seob fotosünteesiks vajalikku valguseenergiat. Kuulub kloroplasti koostisesse

karotinoid- taimeraku kromoplastides esinev pigement, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse

tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moosustub pisemate vakuoolide liitumisel

turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor

heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil

hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit

mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum

viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed

mükoriisa-

plasmiid- sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks

gaasivakuool- valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Iseloomulikumad vesikeskkonnas elavatele bakteritele

piilid-
KÜSIMUSED:

rakuteooria põhiseisukohad- kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas

milline osa on tsütoloogia arengus Baeril? Loomade embrüoloogia rajaja ja avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust
Hookil? Leiutas valgusmikroskoobi, mistõttu sai uurida rakkude ja kudede ehitust
Leeuwenhoekil? Valmistas mitmesuguse konstruktsiooniga mikruskoope ning uuris ainurakseid ja oli esimine, kes nägi mikroskoobis baktereid

millega on võimalik uurida rakke? Valgusmikroskoop , binokulaarne mikroskoop , stereomikroskoop, mikrotoom , elektronmikroskoop, radioaktiivsed isotoobid

kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? Üherakulised ja hulkraksed organismid

milline on väikseim ja suurim rakk? Väikseim on mükoplasma ja suurimad on lindude munarakud (munarebud)

tsütoplasma koostis ja ülesanded- peamiseks koostisaineks vesi , selles on lahustsund palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid, esindatud kõik biopolümeerid, mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks

rakutuuma ehitus ja ülesanded- rakutuumas paiknevad poorid , mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma karüoplasma. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, tuumas asuvad tuumakesed. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse

tuumakese ülesanded- kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine

rakumembraani ehitus ja ülesanded- rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel, transpordib aineid, infovahetus väliskeskkonnaga. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest

tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded- siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik: membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist( ja moodustunud ained liiguvad mõõda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse). Karedapinnaline tsütoplasmavõrgusti- seal paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid , seetõttu näibki membraanistik kare

ribosoomide ülesanne- toimub valkude süntees

lüsosoomide ehitus ja ülesanded- ühekorde membraaniga õmbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid

Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded- koosneb üksteise kohal asetsevatest tsisternikestest, põiekestest ja neid ühendavatest kanalikestest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse

mitokondri ehitus ja ülesanded- ümbritsetud kahe membraaniga sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mid nim. harjakesteks, põhiülesandeks rakkude varustamine energiaga

tsütoskeleti ehitus ja tähtsus- koosneb niitjatest valkudest, tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem

taimerakule iseloomulikud organellid- plastiidid ja vakuoolid , enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga

rakukesta ehitus ja tähtsus- põhiline koostisaine tselluloos , kesta ehituses mitmeid biopolümeere ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Rakukest on tugi- ja kaitse- ja transportfunktsiooniks

plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus- rohelised kloroplastid , kollased või punased kromoplastid ja värvuseta leukoplastid. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti kolorofülli, kus toimub fotosüntees. Kromoplastides sisalduvad pigemendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranži või punase värvuse, erksvärvilsed õied on on tolmendavatele putukatele paremini nähtavad. Leukoplastides pigemte ei ole, sisaldavad mitmesuguseid varuaineid

vakuoolide tähtsus- sisaldavad varu- ja jääkaineid, taimeraku veemahutid

kuidas on seotud vakuool ja turgor- vakuoolides on lahustunud aine konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, tekib nendes osmootne rõhk(turgor), mis avaldab survet tsütoplasmale kui ka rakumembraanile- ja kestale

miks taim veepuudusel närbub? veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor (siserõhk) langeb ja selle tulemusel taim närtsib

miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks?

Seente üldised iseloomulikud omadused- nad on heterotroofid , koonevad seeneniitidest ehk hüüfidest, moodustuvad omavahel läbiõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli

milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus- inimestel põhjustavad seenhaigusi.
looduses on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad, tekitavad seenhaigusi, suudavad lõhustada tugevaid keemilisi ühendeid, kasutavad orgaanilise aine allikana taimerakkude kestade põhilisi koostisaineid- tselluloosi ja ligniini , kahjustavad tarbepuitu ja tselluloosi sisaldavaid matetrjale

milliste tunnuste poolest erineb eeltuumne organism päristuumsest rakust?

Mis tähtsus on bakteritel looduses? Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel, oluline osa mulla kujunemisel, bakterid osalevad kõigi peamiste elementide- süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli- looduslikes ringes

kuidas inimene kasutab baktereid? Toiduainete hapendamine, toiduainete töötlemine, alkoholi saamine, etanooli ja metaani saamine, seenhaiguste tõrjeks, metallide tootmine, valguliste ensüümide toomine, insuliini tootmine