10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
617 laadimist
Kokku alla laetud
13 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sceery
Õppematerjali autor
Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. II maailmasõda 1939-1945 Blokid II maailmasõjas Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin-Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni paktiga (Jaapan) . Itaalia ja Saksamaa olid 1939.a. mais sõlminud Teraspakti, pärast seda kui Itaalia vallutas Albaania. Pärast MRP-d oli Mussolini solvunud ja seetõttu ei osalenud II ms alguses kuni Prantsusmaa vallutamiseni. Sõja esimesel perioodil, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti (23. august 1939), olid Saksamaa ja NL liitlased . Pakti põhjal oli Saksamaal vaba voli tegutseda läänes, Venemaal idas. Lääneriigid – enne sõja algust mingit blokki ei olnud. Hitleri-vastane koalitsioon kujuneb sõja käigus (Allies). I Sõda Euroopas 1. Poola vallutamine - Saksamaa demonstreerib kogu maailmale välksõda (Blitzkrieg) 1.september 1939.a
22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. 4* Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. 5* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. 6* Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). 7* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 8* Rahvustevahelised vastuolud Euroopas.
Venemaa deklareeris, et tunnustab ilmtingimatta Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatus ning loobub vabatahtlikult igaveseks ajaks kõigist õigustest Eesti rahva ja maa kohta, Eestlased said õiguse kodumaale tagasipöölardumiseks(okteerus ligi 40k eestlast). Kodusõda kestis 402 päeva ning nõudis Eest rahvalt 3600inimelu. 275-292LK Majandus kriis 1929-1933 a. 1917-1938a. kontrolltööks Maailm kahe maailma sõja vahel. 11.nov 1918a saksamaa kapituleerus. Esimene maailma soda oli lõppenud. 1919a jaanuaris algas Pariisis rahu konverents, mille tähtsamaks tulemuseks oli sama aasta 28ndal juunil sõlmitud Versaili rahu leping. Lepingu järgi sai Prantsusmaa taasElsass Lotring oma valdusesse. Endise saksa keisri riigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehhoslovakkiale ning Pelgiale
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki
tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 12. ,,Lahing Inglismaa pärast" mis oli, miks, millal, millega lõppes, kuidas kulges. 1940 aastal toimunud õhusõda Inglismaa ja Saksamaa vahel kus Inglismaa võitis. 13. Winston Churchill kes oli suurbritannia peaminister 14. Sõjategevus Balkanil miks, millal, mis riigid vallutati, millal Kui hitler oli inglismaal ebaõnnestunud, pöördus ta itta balkanimaade poole. Alguses läks ta appi mussolinile et aidata vallutada kreeka. Endaga kaasa sundis hitler tulema ka rumeenia, ungari ja bulgaaria. 6 aprill 1940 ründas hitler jugoslaaviat ja vallutas selle kiirelt. Aprilli lõpuks oli vallutatud ka kreeka. Järgmiseks tahtis hitler võimu vahemerel. Vallutati ka kreeta, malta jäi alistumatuks. 15. Sõjategevus Aafrikas mis toimus Aafrikas 1940-1941 Peale balkanimaadel möllamist läks sõda üle ka aafrikasse. 1940 läks aafrikasse itaalia, appi tuli jälle hitler
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaai
nepi tulemusel kasvas todoang paranes inimeste elu 1926 saavutati sõja eelne tase tööstuses 1928 põllumajandus toodang oli 25 % suurem kui en ne sõda 1924 suri lenin partei ja riigijuhiks sai jossif stalin ta otsustas lõpetada nepi loosungiks sai sotsialism ühel maal st nõukogude liit taheti muuta tugevaks kui lääne riigid ning seejärel taheti maailmale peale suruda oma tahet nep lõpetati 1927 kahe kuni 3 aastaga lõhuti nepiga saavutatu muutused 1920 ndate lõpus 30ndate alguses 1. lõpetati igasugune turumajandus talurahvalt hakati jälle jõuga vilja ära võtma algas industrialiseerimine algas talurahva sunniviisiline kollektiviseerimine majandust hakati planeerima 5 aastakute kaupa punaarmee ümberrelvastamine kaupu sai osta talongide alusel kohtuväline karistussüsteem algas „rahvavaenlase otsimine“ näidiskohtuprotsessid kõik stalini vastased kõrvaldati stalini isikukultus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid