Emajõe kaldal asuvad monumendid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

ppt

Mälestusmärgid Tartus, emajõe kaldal. (Powerpoint)

Mälestusmärgid kesklinnas Emajõe paremal ja vaskul kaldal. Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument. Autor: A. Dzivanjan, Asukoht: Vabaduse puiestikul, Mälestussammas meenutab Leninakani ja Tartu sõpruspäevi ning sümboliseerib püüet valguse poole, mis oli ka H. Abovjani elutöö mõte, Püstitatud Armeenia ja Eesti rahva sõpruse märgiks. Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument. Fr. R. Kreutzwaldi monument. Autorid: J. Hirv, M. Saks, A. Karro, A. Mellik, M. Port,

Ajalugu

8

doc

Kalevipojaga seonduvad kohad

Noarootsi Gümnaasium Kalevipojaga seonduvad kohad Referaat Autor: Kaisa Kask 10 i 1 Sisukord Kalevipoeg Glehni park.......................................................................3 Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäe....................................3-4 Kalevipoja kalm..............................................................................4-5 ,,Kalevipoeg kündmas".........................................................................5 Vabadussõja monument tartus.............................................................5-6 Männikjärv......................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................7 2 Kalevipoeg Glehni park Kalevipoja skulptuur (ka

Eesti keel

8

docx

Tartumaa

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool eriala Tartumaa Mario Jurn MTT 1 juhendaja Koht aasta Sissejuhatus 1. Asend ja haldusjaotus lk. nr. 2. Sümboolika 3. Ajalugu 4. Vaatamisväärsused 5. Rmk matkarajad ja lõkkekohad 6. Kasutatud leheküljed  2 Asend ja haldusjaotus Maakonna pindala on 2993 km2, rahvaarv 145 224 (01.01.2010). Tartumaa asub kahe suure veekogu - Peipsi ja Võrtsjärve - vahel. Järvi ühendav Suur-Emajõgi on ajalooliselt olnud tähtis veetee ja tal on eeldusi muutuda atraktiivseks turismiobjektiks. Naabermaakondadeks on Tartumaale põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakond. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi

Geograafia

19

docx

Eesti kunst

Linnusest leitud vanu münte, savinõude tükke. Suur linnus ka Valjala Saaremaal, kui see lagunenud. · Mägilinnus, puulinnused Lõuna-Eestis, ehitatud kõrgendikele nt. Otepää ja Tartu linnused. · Neemiklinnused- 3 küljest looduslik kaitse, 1 külg kaitstud valliga. Nt. Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad)

Kunstiajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)