100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
120 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
T .
Õppematerjali autor
Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile....................................11 Joonis 9
Haridus on elu kompass Ma olen seitseteist aastat vana ja õpin üheteistkümnendas klassis ning juba teist aastat gümnaasiumis. Minu klassis käib kolmkümmend neli õpilast ning terve lennu peale on meid kokku umbes sada. Gümnaasium pole kohustuslik, kuid ometigi ruttavad katsetele enamus põhikooli lõpetanutest. Ka ülikooli on meeletu konkurss, kus isegi need kõige targemad kardavad saada mittevalituteks. Tihti olen ma mõelnud sellele, et miks on paika pandud reglement, et põhikool peab olema kohustuslik kõigile. Ka meie põhiseaduses on ju öeldud, et igal inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan juba vaimusilmas ette nii mõndagi pisikest koolijütsi, kes pika nutu peale siiski tänu sellele seadusele peab kooli minema. Omaette arutledes, aga taipasin, et kool on tähtis meie kõigi jaoks. Mitte just selle tagamõttega, et õppida grammatikat või pöördvõrdelisi funktsioone matemaatikas, vaid et iga in
etapi jaoks, koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on ainult 6-7aastaste laste eeldatavad üldoskused, ehk tähtis ainult arengu lõpptase enne kooli minekut. Põhihariduse alusväärtused on mitme teema raames kooskõlas lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidega. Mõlemad toetavad võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks, sama teeb ka lasteasutus. Juba Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava rõhutab seda, kui tähtis on eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine. Põhikooli riiklik õppekava jätkab seda tähtsat teemat, kirjeldades, et "Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest,
Uurides noorte väärtushinnanguid saaksid noortega tegelevad täiskasvanud koostada noortekesksemaid tegevusplaane. Saaks korraldada üritusi, mis oleks suunatud noortele, teades, et see pakub huvi. Väärtushinnangute uurimusi on Eestis tehtud juba alates 1920 aastatest. Tuntuim neist on August Kuksi (1934) uurimus: ,, Eesti koolinoorsoo ideaalid 1922. aasta ankeedi andmeil." Oma uurimusega tahan võrrelda Inge Mälzeri (2006) uurimust ,,Tänaste noorte väärtushinnangud Misso ja Rõuge noorte näitel." ning August Kuksi uurimust. Need uurimused on koostatud väga suure vahemikuga aastatel ja tänu sellele on hea võrrelda väärtuste muutumist aastate möödudes. Inge Mälzeri uurimusega saab võrrelda sama piirkonna noorte väärtusi, kuid August Kuksi uurimusel saab võrrelda ajalise vaheaga väärtuste muutumist. Selle teema uurimine on oluline just inimese, kui isiku seisukohalt. Selle uurimuse käigus tahaksin teada saada, kui palju on 70
aspektidele, eriti psühholoogilisele turvalisusele. Elukvaliteedi teoreetilised alused Kõige laiemas tähenduses iseloomustab elukvaliteet inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades (Land 2001). Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi jaotus Ühiskonna elukvaliteet (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) Individuaalne elukvaliteet, mis omakorda jaguneb materiaalseks (materiaalsed vajadused) ja mittemateriaalseks (sotsiaalsed ja isiksuse arengule suunatud vajadused).
sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus • loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid • being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine Heaolu Õnn Elatustase Vajadused, millega rahulolu Subjektiivsed hinnangud ja tuleneb materiaalsete ja arvamused sellest, kui impersonaalsete ressursside rahulolevana indiviid ennast omamisest ja nende tunneb, lähtuvalt tema kasutamise võimalustest. materiaalsetest elutingimustest.
soetamise ja õpetajate täienduskoolituse kulu, kommunaalkulud, remont jne) katab omavalitsus. Osa vajalikust rahast saadakse riigipoolse üldise toetuse raames. Sellest rahast makstakse õpetajate ning koolijuhtkonna palgakulud ja õppekulud. Omavalitsused on riigilt saadava raha kasutamisel järjest vabamad. Valitsuse määrusega kehtestatakse vajalikud koefitsiendid valdadele ja linnadele, õppevormidele ja eriõppele. Arvestuse aluseks on õpilaste arv koolis. Koolidele eraldatakse raha õpilaste arvu järgi. Lepingu alusel tasuvad ülalpidamiskulusid need omavalitsused, mille piirkonnas elavad lapsed käivad koolis teiste omavalitsuste territooriumil. Riigikoolide puhul katab kõik kulud haridusministeerium. Sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool ja gümnaasium olla hälvikute erikool või sanatoorne erikool. Riigikooli moodustab haridusministeerium kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul;
Põhikooli õpilased saavad ainult hindeid kohustuslikkes ainetes enne jõulupühadest ja kooliaasta lõpus. Põhikooli lõpetamisel saavad õpilased tunnistust, kus on loetletud nende hinded. Pärast põhikooli lõpetamist, õpilastel on õigus õppida gümnaasiumis kuni kolm aastat. Keskharidus ehk gümnaasium koosneb üldisest programmist või proffessioonalsest programmist, mis valmistab õpilasi edaspidiseks õppimiseks. Hariduse eesmärk on töö või kõrghariduse saamine õpilaste jaoks.Enamike keskhariduse koolis on 2 suunda: akadeemiline sund ja professioonalsete oskuste sund. Norra gümnaasiumises eksamid toimuvad õpilaste valikute järgi. See tähendab, et pärast esimest aasta lõpetamist, eksamit sooritavad ainul 10% õpilastest, pärast teist aastat on 25%, aga gümnaasiumi lõpetamisel on 50% õpilastest. On olemas ainete nimikiri, mille järgi õpilased hakkavad sooritama eksameid. Selline ainete nimikiri on muutmatu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid