50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andres vaet
Õppematerjali autor
nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (ferrum tähendab ladina keeles rauda). Pidevast kiirest aineringlusest tingituna (või sellest hoolimata) on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Ekvatoriaalse vihmametsa mullad sisaldavad vähe huumust, sest toitained kasutatakse teiste organismide poolt kiiresti ära. Üldised mulla omadused: Raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus Happelised(ph-4,5-5,5) Minereaalainevaesed, sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire. Keemiline murenemine.
kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on kuni 6 miljonit km². Kivimid murenevad keemiliselt ja toimub vee-erosioon ehk mullaosakeste ümberpaigutamine ajutiste vooluvete toimel. Tasandiku jõed on veerikaad, laiad, aeglase vooluga, ning tasandikel on tavaliselt sood. Amazonas on maailma suurim jõgi mille laius on 3-5km, suudmealal 15-20km. Amazonase pikkus on Marañóni lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühidalt ka Colombia piiril. Igal aastal kannab ta Atlandi ookeani 3800 km3 vett, ligi kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi. Sügavus on saja meetri ringis. Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas
vaesed, kuid savid seevastu sisaldavad aga palju taimedel vajalikke toitaineid. Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu tõttu jaotub murendmaterjal, mullaosakesed ja toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile. Ka päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ilmakaartest olenevalt ebaühtlaselt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varjus olevad mullad püsivad jahedate ja niisketena. Eestis kõrgusevahed pole suured, muldade erinev soojenemine ja kuivamine on märgatavam kevadel. Mulla vanus arengu käigus saavutab muld aja jooksul küpsusseisundi. Ökosüsteemide puhul, mille koostisosaks maismaal on ka muld, nimetatakse sellist tasakaaluseisundit kliimaksiks. Mulla arengu käigus keemilised toitainevarud ammenduvad, murenemise piir
on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Näiteks elavad Sardiinia saarel Vahemeres mägilambad ehk muflonid, kellel on sihvakad ja kõrged jalad ning kooldunud sarved (Austraalias elavad kängurud, kes on taimetoidulised hüpates liikuvad loomad; Põhja-Ameerikas elutsevad ida-vöötoravad, kes kraabivad oma uru kivi või mahalangenud tüve alla). · Inimesed vahemerelises vööndis Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, Vahemere ümbruses, maailma üks tihedama inimasustusega piirkondi. Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse Egiptus, Kartaago, Vana- Kreeka ja Vana-Rooma. Siin kohtusid ja põimusid õhtu- ja hommikumaa tsivilisatsioonid. Aastatuhandeid kestnud tihe asustus, maaharimine ja karjakasvatus on kujundanud Vahemere ümbrusse poollooduslikud maastikud. Metsade raiumise, puude põletamise ja karjakasvatuse tagajärjel tekkinud maastikke Vahemere ümbruses nimetatakse erinevalt. Näiteks Ibeeria
Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE 30-50 kilomeetri kõrgusel taevas on osoonikiht (O 3 osoon)
ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis
molekulaarbioloogia DNA järjestused, metaanalüüsid miks mingi seos varieerub globaalselt) Biogeograafia seaduspärad. Taksoni areaal e. levila geograafiline ala, kus mingi takson on levinud seda uurides saab küsida, miks takson esineb just seal ja miks mitte mujal. Leviku kujutamine kaardil: · Leiukohad toimivad üldiselt ainult haruldasemate liikide puhul, sest keegi ei ole võimeline üle maailma käia, et kõik leiukohad üles märgistada, kui on tegemist väga levinud liigiga. · Võrgustikud mingisugune maa-ala on jagatud ruudustiteks (pikkus ja laiuskraadide järgi ruutude tegelik suurus varieerub, sest Maa on kõver). Igas ruudustikus proovitakse kohal käia ja liigid kirja panna (must täpp olemas, tühi täpp kunagi oli enam mitte; tühjas ruudus pole). Võib esineda vigu, kus liiki ei märgata, kui ta tegelikult on olemas
Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid