ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud ed
Ilias Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas. Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale po
Antiikmütoloogia töö 12 jumalat: 1. Zeus ehk Jupiter peajumal, taevajumal 2. Hera ehk Juno abielu jumalanna 3. Poseidon ehk Neptunus merejumal 4. Hades ehk Pluto allilma- ja surmajumal 5. (Pallas) Athena ehk Minerva linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna 6. (Phoibos) Apollon tõe- ja valgusejumal 7. Artemis ehk Diana looduse- ja loomade jumalanna 8. Aphrodite ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna 9. Hermes ehk Mercurius kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars sõjajumal 11. Hephaistos ehk Vulcanus käsitöö-ja kunstijumal, sepatöö 12. Hestia ehk Vesta kodujumalanna Heraklese 12 vägitegu: 1. Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hes
,,ILIAS" JA ,,ODÜSSEIA" ,,ILIAS" (Kreeklaste ühine ,,ODÜSSEIA" (Igal kangelasel saatus) on oma tee) Homerose esimese eepose tegevustik Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil samuti piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda üleolev ja eepiline, kuid juttu ei ole enam aasta viiekümne päevaga. Ahhailased nii suurejoonelistest sündmustest nagu piiravad linna, troojalased teevad retki ,,Iliases". Lahingute asemel kirjeldatakse linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad edu. Siin peitub ka põhjus, miks endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad Achilleus vihastab. tagajärjed üha rohkem tegelaste Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks iseloomust, mitte saatusest. Trooja Apolloni templi preestri Chrysese Päikesejumal Heliost ei nimetata tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte poeemi esim
2 Antiikkirjandus · Antiikirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Rooma kirjandust(8 saj eKr 6 saj pKr) · Antiikne (antiquus) = vana, muistne · Termin ,,antiik" on pärit 18 sajandist Vanakreeka kirjandus · Kreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus · Vanakreeka kirjanduse zanrid on saanud eeskujuks hilisematele kirjandustele(tragöödia, komöödia) · Tänapäevaks on säilinud vähe Vanakreeka kirjandust(nt Sophoklese 123st näidendist on tänapäevaks säilinud 7): papüürus kõdunes Euroopa tingimustes, ühiskondlikud katastroofid(Aleksandria raamatukogu põleng), 4 saj pKr saavutas ristiusk võidu paganluse üle (hävitati mittemeelepärased teosed) · Vanakreeka kirjandusloo ajajärgud: o Arhailine ajajärk varane kreeka kirjandus (8 6 saj eKr) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" o Atika ajajärk klassikaline kreeka kirja
tea.". Aristotelese kuulsaim teos ,,Poeetika" .Kuulsaimaks filosoofilise proosa meistrika sai aga oma arvukate meieni jõudnud dialoogidega Sokratese õpilane PLATON- Tema teosed: ,,Pidusöök. Sokratese apoloogia" ; ,,Charmides" ; ,,Euthypron"- ,,Vikerkaar". Platon pidas kõige olulisemaks vaimset maailma. Tema filosoofilised mõtted on tema teoses ,,Riik". Kunstimääratlus ajaviide, nauding, kasvataja, puhastaja(katarsis). Antiikkirjanduse tähtsus: Antiikkirjandus paneb aluse peaaegu kõigile kirjandus zanritele (eepos, tragöödia, komöödia, luulevormid). Antiikkirjandus väärtustas inimlikkust, kangelaslikkust, tõejanu, aupaklikkust ja inimese lootust. 3
TROOJA SÕDA (u 1200 aastat eKr) PARIS ANNAB KULDÕUNA APHRODITELE Peter Paul Rubens. Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksam
Kreeka Vanim Periood Referaat Tallinn 2007 Sisukord Eessõna.......................................................................................................................................3 Article I. Maa ja selle rahvastik..................................................................................................4 Section I.1 Kreeka loodus.....................................................................................................4 Section I.2 Rahvastik............................................................................................................5 Article II. Kreeta-mükeene kultuur.............................................................................................5 Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann...........................................................................5 Section II.2 Evans. Knosose palee......................................
Kõik kommentaarid