Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal (7)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Vana-Liivimaa kirjanduse peamised žanrid;

luule – eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule

draama – vastlamängud, karnevalid , müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades

kroonikad – kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine – miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette – pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks
Rootsi-aegse luule ( akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering ) üldiseloomustus;

Tartu akadeemiline luule – oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstiline tase; seotud uusladina luuletraditsiooniga; kirjutati ladina, kreeka, rootsi ja saksa keeles; Tartus levis 1630-40. aastatel; vormid: epigramm , eleegia, anagrammluuletused, Horatiuse oodide ja episoodide eeskujul kirjutatud paroodiad ; motiivid: luterluse propaganda, Gustav Adolfi ülistamine, mikro- ja makrokosmose idee, maailm kui teater, voorusliku elu ülistamine, hariduse ülistamine, humanistlik sõprus, Tartu kui muusade elupaik, sõda kui pahe , üliõpilaskommete kujutamine; tuntud luuletajaid : Laurentius Ludenius, Friedrich Menius

Tallinna luulering – vabam konventsioonide ja vormide osas, meelelisem ja isikupärasem, puhtad riimid, loomulik sõnarõhk; mõjutatud tugevasti saksa barokist; kirjutati enamasti saksa keeles; levis Tallinnas 1630-60. aastatel; vormid: sonett, epigramm, aleksandriin; motiivid: sõda, pühenduslaulud Gustav Adolfile, saatus, antiikmütoloogia, Tallinn, meri ja mereleminek, naised, eesti keel; tuntud luuletajaid: Paul Fleming (koondas Tallinna kooli juurde luuletajate ringi), Rainer Brockmann (Flemingi õpilane)
Herderi tähtsus Baltimaade kultuuriloos ;
Üks balti valgustuse juhtfiguure koos Katariina II ja literaat Garlieb Merkeliga; tema nägemuse kohaselt pidi haridust andma emakeeles; Herderi kultuuriteooria: kasvamine (luule, laul) – püsimine (proosa) – närbumine (filosoofia); kutsus üles koguma rahvaluulet kui riismeid kultuuri esimesest etapist; “Rahvaste hääled lauludes” sisaldab seitset eesti rahvalaulu
Baltimaade valgustus : A.W. Hupel ja G. Merkel ;
August Wilhelm Hupel, kes kuulus Baltimaade valgustuse nn vanemasse põlvkonda, töötas pärast õpinguid Jena ülikoolis esmalt koduõpetana Põhja-Liivimaal, hiljem pastorina Põltsamaal Äksi kihelkonnas. Kirjamehena sai ta tuntuks ajakirja “Lühhike öppetus” saksakeelse käsikirja tõlkimisega eesti keelde, tema peamiseks uurimisvaldkonnaks kujunes kohalik balti temaatika, peateoseks „Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland“ („Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt“), milles kirjeldatakse Liivi- ja Eestimaa loodust, haldust ja seisuslikku struktuuri ning eesti ja läti talupoegade elu. 1781 . aastal hakkas Hupel välja andma üldteaduslikku ajakirja „Nordische

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal #1

Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal #2

Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal #3

Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

230 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laurama Õppematerjali autor

2009/10 S eksamiküsimuste vastused

baltisaksa kirjandus vana-liivimaa herder hupel merkel lenz "koduõpetaja" keyserling "õhtused majad" vegesack "balti tragöödia" naiskirjanikud hunnius hueck-dehio bergengruen "surm tallinnas"

Sarnased õppematerjalid

doc

"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel"

Ta rajas Põltsamaale vasekoja, tärklisevabriku, parkimistöökodasid, Lasone rohelise klaasi koja. Uued rajatised olid aga kulukad ja paljud suleti. Kui Lauw suri, ta ettevõtted pankrotistusid ja lõpes Põltsamaa tööstuslik õitseaeg. Pommerist pärit arsti Ernst Wilde asutatud trükikoda hakkas tööle 1766. aastal. Trükikoda trükkis eelkõige Wilde enda meditsiinilisi väljaandeid. Hupel tõlkis kaks tema käsikirja saksa keelest eesti keelde. Esimese käsikirja, mis kannab pealkirja "Lühhike öppetus", tõlkimist loetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Hupeli majanduslik olukord ja sissetulekud Põltsamaal Nii mõisnikud kui ka talupojad pidid pastorile tasuma teraviljas. Kui Eestimaal said pastorid andameid otse talupoegadelt, siis Liivimaal saadi aga mõisnike vahendusel. Linnapastorid said aga rahalise tasu mitmesuguste kiriklike ametitalitluste eest. Samuti tuli taluperemeestel kord

Ajalugu

docx

EESTI AJALOO HISTORIOGRAAFIA

1 I Sissejuhatus Eesti ajaloo historiograafiasse Historia – mineviku uurimine + grafo - kirjutama, kirjutan = ajaloo kirjutamine, kirjalik jutustus möödunust. Lähtudes sellest tähendusest nimetati minevikus ajalooteoste autoreid historiograafideks. Oli ametlik tiitel, amet. Sellega kaasnes riiklik stipendium ja au. Sõnal historiograafia on siiski mitmeid tähendusi: - Ajalookirjandus üldse. Tavakeeles kohtab kõige enam.

Ajalugu

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv.

Kirjandus

docx

Eesti ajaloo historiograafia

Johann Gottfried Herder (1744-1803) just hiljem märgiline isik, omal ajal ei peetud nii oluliseks. Saksa valgustaja, teoloog ja filosoof, 1764-1769 Riia Toomkooli õpetaja ja adjunktpastor. Pärit Ida-Preisimaalt, õppis Königsbergis teoloogiat. Seal ka Kant, kes Herderit mõjutanud. Herder Saksamaal omas piirkonnas üheks kõrgeimaks kirikutegelaseks. ,,inimkonna ajaloogeograafia" ideed. Riia perioodil huvi rahvakultuuri vastu, avaldas ,,Volkslieder" 80 Läti ja kaheksa Eesti rahvalaulu. 1807 ,,Stimmen der Völker in Lieder". Rahva vaimulaadi mõista rahvalaulude kaudu. Herderil oluline mõju rahvusluse arengule ja kontekstile. Lätis kahe maailmasõja vahel eraülikooli nimetatud Herderi Instituudiks. Pärast sõda Saksamaa Liitvabariigis loodi ,,Forschungsrad" Herderi instituut, mis kirjandust Balti riikidest ja Ida-Euroopast andis välja. Toetas vastavaalast uurimistööd. Parun Schoultz (1720-1782) liberaalne Liivimaa maanõunik, Aizkraukle mõisahärra

Ajalugu

106

docx

EESTI UUSAEG

Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida

Ajalugu

pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud

Eesti uusaeg

doc

Ajalugu: eesti 18. sajandil

asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku baltisaksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. Järgmine Balti erikorra nõrgendamise etapp oli Keisririigi poolt linnade omavalitsusseaduse muutmine, mis võimaldas osaleda eestlastel senises sakslaste poolt juhitavate linnade omavalitsuses. http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_erikord · Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument.

Ajalugu

docx

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost

Eesti rahvakultuur

Rohkem sarnaseid