Tähed ja plaaneedid (1)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Tähed

Tähed Tähti iseloomustavad suurused: 1. Tähesuurus - taevakeha näivat heledust väljendav arv Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas (arvatavasti Hipparchose poolt) ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on ­1,45, Veenuse oma kuni ­4,4,

Astronoomia

15

odt

Tähed - referaat

Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas.

Füüsika

17

doc

Tähtede vanuriiga

...........16 2 Sissejuhatus Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks (eriti vanapärases keeles)

Füüsika

13

doc

Tähed ja nende erinevad liigid

..................................................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................................ 12 Kasutatud materjalide loetelu...............................................................................................13 3 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on Tähed ja nende erinevad liigid. See on minu jaoks huvitav teema, sest ma ei tea sellest valdkonnast eriti midagi ei ole ka seda kunagi varem uurinud. Referaadis püüan leida vastust küsimustele kuidas tähed tekivad, kuidas toimub nende elukäik ja mis neid üksteisest eristab. Minu eesmärk on leida tähtede erinevaid liike ja neid kirjeldada. Eesmärgi saavutamiseks uurin vastavat kirjandust, analüüsin seda ja püüan teha sellest järeldused

Füüsika

5

docx

Tähtede sünd, elu, surm

Seda tuumareaktsiooni nimetatakse prooton-prooton tsükliks. Tähed vilguvad, sest me näeme neid läbi Maa atmosfääri, mis on pidevas liikumises. Tähe mõõtmed ja heledus sõltuvad selle massist ­ sellest, kui palju ainet täht sisaldab. Päike on keskmise suurusega täht. Ühegi tähe mass ei ole Päikese massist üle 100 korra suurem ega väiksem kui 6-7 protsenti sellest. Tähe mõõtmed teevad astronoomid kindlaks tähe heleduse ja temperatuuri järgi. Kõige jahedamad tähed, näiteks Arktuurus ja Antaares, on kõige punasemad. Kuumemad tähed on kollased ja valged, näiteks Riigel ja Zeta Puppis, on sinakasvalged. Zeta Puppis on sinine ülihiid, mille pinnatemperatuur on 40 000 kraadi. Riigelil on see 10 000 kraadi. Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid).

Astronoomia

11

docx

Tähe elu lugu ja HR-diagramm

Kui kogu vesinik on ära põlenud, lahkub täht peajadalt ja suundub hiidude hulka. Mingi aja pärast on täheprotsessid viinud tähe üle peajada kääbuste hulka. See kõik käib umbes Päikese massiga tähtede kohta. Suuremate tähtede evolutsioon on tormilisem. Esiteks kulutavad nad oma kütuse (vesiniku) ära kiiremini ning seega on nende eluiga lühem. Teiseks ei stabiliseeru nad nii lihtsalt kui Päikese massiga tähed ehk nendest ei pruugi saada lõpuks kääbuseid. Arvatakse, et Päikesest viis või rohkem kordi massiivsemad tähed ei stabiliseerugi, vaid plahvatavad. Plahvatuse käigus võivad puruneda tähe väliskihid, halvimal juhul puruneb täht täielikult. ( Oll, 2005) Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast. Seal viibimise ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks, mis toimub tema südamikus. Selliseid tähti nimetataksegi peajada tähtedeks

Füüsika

3

doc

Päike, tähed, galaktikad

heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda. 10.Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär; 3

Füüsika

3

doc

Päike, tähed ja galaktikad

heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda. 10.Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär; 3

Planeetide geoloogia

Meedia

Kommentaarid (1)