Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Taastuvenergia (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on taastuvenergia?
  • Millist taastuvenergia ressurssi pooldaksite teie kõige enam?
  • Millised on taastuvenergia plussid teie jaoks?
  • Millised on taastuvenergia miinused teie jaoks?
  • Kui teie elukoha lähedusse tahetaks tuulepark rajada?
  • Mis on taastuvenergia?
  • Millist taastuvenergia ressurssi pooldaksite teie kõige enam?
  • Millised on taastuvenergia plussid teie jaoks?
  • Millised on taastuvenergia miinused teie jaoks?
  • Kui teie elukoha lähedusse tahetaks tuuleparki rajada?
Vasakule Paremale
Taastuvenergia #1 Taastuvenergia #2 Taastuvenergia #3 Taastuvenergia #4 Taastuvenergia #5 Taastuvenergia #6 Taastuvenergia #7 Taastuvenergia #8 Taastuvenergia #9 Taastuvenergia #10 Taastuvenergia #11 Taastuvenergia #12 Taastuvenergia #13 Taastuvenergia #14 Taastuvenergia #15 Taastuvenergia #16 Taastuvenergia #17 Taastuvenergia #18 Taastuvenergia #19 Taastuvenergia #20 Taastuvenergia #21 Taastuvenergia #22 Taastuvenergia #23 Taastuvenergia #24 Taastuvenergia #25 Taastuvenergia #26 Taastuvenergia #27 Taastuvenergia #28 Taastuvenergia #29 Taastuvenergia #30 Taastuvenergia #31
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 150 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor h62k Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Taastuvenergia

...................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat kirjeldab kõiki olemasolevaid, rajamisel ja plaanitavaid taastuvatest

Keskkonna ja loodusõpetus
thumbnail
2
doc

Taastuv energiaressurss

Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake.

Geograafia
thumbnail
3
doc

Taastuvenergia euroopas

TAASTUVENERGIA Taastuvenergia Euroopa liidus Va tuul Sissejuhatus Maailmas hakkavad taastumatud energiaallikad otsa saama nagu näiteks: nafta, süsi ja uraan. Maailma Energeetikanõugogu ennustab,et kogu maailma energiavajadus kahekordistub aastaks 2050. Ainukene võimalus on hakata kasutama säästlikke ja taastuvaid loodusvarasid, näiteks päikest, tuult,merelaineid ja biomassi nagu põllumajandus- ja metsandusjäätmed.

Majandus
thumbnail
10
odt

Alternatiiv energia

3. Taastuv energia: Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks. Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.  Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase.  hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga  ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks miinused:  Suured eriinvesteeringud  sõltumine ilmastikust ja veehulgast

Füüsika
thumbnail
6
docx

Energia

langeb lagedt tuulemaastikku Tuumaenergia (taastumatu) Ei tek P, N, CO2. Vähese Avariioht , soojusenergia kütusega saab palju energiat kadu, veekogude reostus Päikeseenergia (taastuv) Töötavad hääletult, puudub Madal kasutegur, vajab suurt transpordikaod, ei saasta maapinda energia tootmiseks, keskkonda, energia tehnika kallis, saab kasutada toodetakse kohapeal ainult kus on vähe sademeid ning pikk päev ja päikesekiirgus on intensiivmne aastaläbi Biomassienergia (taastuv) Ohutu, prügi tarbitakse ära, Kallis toota, vähe

Geograafia
thumbnail
13
doc

Enegiamajandus

SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal ­ nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. ­ 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks.

Geograafia
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1

Energia ja keskkond
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

· Piiravad keskkonna tingimused ­ kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Ökoamplituud · Generalistid e. ubikvistid ­ mitme olulise teguri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga liigid · Eluea vältel ökoamplituud muutub, kohanemine · Tolerantsuse (taluvuse) piir - limiteeriv faktor Füüsikalised keskkonnatingimused Valgus Päikesekiirgus ­ kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia 1) paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, 2) tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil 3) toimub aurumine, 4) tekivad sademed. Fotosüntees toimub vaid kiirgusenergia toimel taimed sünteesivad kiirgusenergia abil CO2 ja vee ning tekib suhkur (energia) ja eraldub

Keskkonnakaitse ja säästev...



Lisainfo

Väga põhjalik uuimustöö eestlaste suhtumisest taastuvenergiasse. Graafikud, tabelid, jne.

Meedia

Kommentaarid (2)

223625 profiilipilt
223625: Väga hea , mahukas fail.
20:17 04-06-2014
stinaadermaa profiilipilt
Stina Adermaa: aitas küll
19:32 07-06-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun